Kirjutas ja kohtumise salvestas Kairo Kiitsak
Mina olen noor ilma- ja loodushuviline Kairo Kiitsak. Räägin Teile väikese loo ühest põnevast kohtumisest. Nimelt 21. mai õhtul otsustasin minna Lääne-Virumaal Simunas metsa jalutama, lootes näha metsloomi. Ilm oli mõõdukalt soe ja päikesepaisteline. Kui olin jõudnud metsa siseneda, kuulsin koheselt, kuidas keegi krõbistas puuokste vahel. Lähemalt uurides selgus, et tegemist oli metskitsega. Pärast metskitsega kohtumist liikusin vaiksel sammul edasi turbarabasse, kus märkasin tedrekukkesid. Neid ma segama ei hakanud ja liikusin ikka edasi mööda teed.
Lõpuks jõudsin metsast välja ja minu ees avanes avar vaade põllumaadele. Heitsin igaks juhuks pilgu peale, et näha, kas mõni metsloom pole metsa äärde toituma tulnud. Minu üllatuseks märkasin kaugel metsa lähedal taas ühte metskitse, kes oli rohumaale toitu otsima tulnud.
Liikusin aeglaselt mööda metsa serva tema suunas. Otsisin omale paraja koha, kus loom mind hästi ei näeks. Selle ma leidsin ja siis hakkasin juba metskitse jäädvustama enda videokaameraga.
Äkitselt kuulsin jälle krõbistamist, see heli kostus väga lähedalt. Järsku märkasin, kuidas suur koheva karvastikuga mäger tuleb metsast välja põllumaale. Tema mind ei märganud ja kõndis muudkui minu suunas.
Lõpuks paiknes loom minust hinnanguliselt 10 meetri kaugusel ning alles siis nägi ta minu ära. Seejärel vaatasime mõlemad tõtt mõned minutid. Mäger hakkas kummaliselt käituma. Eeldan, et mäger käitub niimoodi ohuolukorras. Tõenäoliselt andis ta mulle teada, et taganeksin.
Mina üritasin võimalikult vähe liigutada ja olla rahulik. Lõpuks pärast uudistamist otsustas loom minu lähedusest lahkuda. Mäger reeglina pelgab inimest ega kipu tema lähedusse niisama tulema. See kohtumine oli minu jaoks esmakordne ja jääb kindlasti pikemaks ajaks meelde.
