VIDEO: miks kasukas vees ei märgu?

Enviado por Looduskalender el Lun, 11/02/2019 - 20:20
Autorid

Video salvestas Ahto Täpsi

 

Pisikesed, allikalased ojad voolavad künklikul maastikul, kus kobraste pesakond toimetab ja omi talvist elu korraldab

Cuerpo

 

Kobras ehk piiber         Castor fiber

 

Kobraste elukorraldusest on meil peatselt põhjust arutleda – veebruari lõpus on algamas innaaeg.

Kui kobras sukeldub jääb tema teekonda saatma väikeste õhumullide rida. Looma karvastik on märgumatu, aga selle eest peab arvestatavalt hoolt kandma. Kasukas koosneb äärmiselt tihedast aluskarvast, millest vesi läbi ei suuda tungida ja karmimast ning pikemast pealiskarvast.

Aluskarvas olev õhukiht kaitseb looma nii märgumise, kui jahtumise eest.

Kobraste tagajäsemed on hästi kohastunud karvkatte hoolduseks: tagajalgade teise varba lõhestunud küünist kasutatakse just „kasukakammina“. Et karvkate vettpidavam püsiks „hooldatakse“ seda sugemise käigus organismi poolt toodetud õilkotikestes oleva õliga, mille värvus võib olla hallist kuni läbipaistva kollaseni. Vanaloomade õlikotikesed on kuni kanamuna suurused, paiknedes kloaagi ja saba vahel, naha all.

Kopranõre kotte on samuti kaks, mis paiknevad samas, kus õlikotikesed, aga mida kastooreumiks nimetatakse. See on näärmete sekreet, millega loomad märgistavad oma territooriumi.

Etiquetas

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.