Talilinnukaamera - salutihane

Enviado por Looduskalender el Mié, 25/12/2019 - 15:15
Autorid

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Otsinfo/at/linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Cuerpo

Üks tihaseliikidest, kes talilinnukaamera ette satub, on ka salutihane, endise nimetusega sootihane. Talvel tegutsevad salutihased segasalkades koos teiste tihastega ning külastavad siis ka lindude toidumaju. Lisaks peamiselt putukatele ja teistele väikestele selgrootutele on salutihase toiduks talvepoolaastal ka seemned.

Kui kahtlustate, et mõni salutihane käib toidumaja juures sagedamini kui ta seemneid süüa jaksaks, siis teadke, et salutihasel on kombeks mustadeks päevadeks soetada talvevarusid. Varude asukohta suudavad nad meeles pidada tänu hästiarenenud hipokampusele ehk ajukoore osale, mis aitabki asju meelde jätta. Näiteks võrreldes rasvatihasega on salutihase hipokampus kolmandiku võrra suurem.

Salutihase heaks määramistunnuseks on ka pisike valge täpp nokatüvikul, mida näeb siiski vaid väga lähedalt vaadeldes või fotolt. Põhjatihase nokk on üleni süsimust.

Salutihase heaks määramistunnuseks on ka pisike valge täpp nokatüvikul, mida näeb siiski vaid väga lähedalt vaadeldes või fotolt. Põhjatihase nokk on üleni süsimust. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Salutihast sarnase sulestikuga põhjatihasest eristada ei ole lihtne – mõlemad liigid on musta pealae, pruunika ülapoole ja valge alapoolega. Samas on salutihase ülapool pruunima ja ühtlasema tooniga ning must kurgulaik on väiksem.

Palju lihtsam on salu- ja põhjatihast eristada häälitsuste järgi:

Salutihase häälitsused: https://www.xeno-canto.org/94718

Põhjatihase häälitsused: https://www.xeno-canto.org/287201

Salutihase laul: https://www.xeno-canto.org/282962

Põhjatihase laul: https://www.xeno-canto.org/217265

Eestis on salutihane leht- ja segametsades ning parkides ja aedades üldlevinud ja tavaline haudelind ning talvitaja. Salutihaseid pesitseb Eestis 40 000-60 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse meil 100 000-200 000 isendit.

Eesti asub salutihase levila põhjapiiril. Kuna ta on paigalind, kes suuremaid rändeid ette ei võta, satub ta teisele poole Soome lahte väga harva. Kuni 2010. aastani oli Soomest teada kokku vähem kui 40 salutihase vaatlust, aga 2010. aasta sügisel ja 2011. aasta alguses registreeriti Soomes üllatuslikult ligikaudu 150 vaatlust. Hiljem on Soomest taas teada vaid mõned üksikud leiud.

Salutihase kohta loe lisaks rasvatihase aasta kodulehelt: www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/salutihane
Salutihase häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.
Salutihase vaatlused: eElurikkuse andmebaasis

Etiquetas

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.