Paljud keelemehed on arvamusel, et sõna jõul on laenatud muinasskandinaavia keelest umbes tuhatkond aastat tagasi. Kuid on neidki, kes leiavad, et tegemist võib olla meie oma põlise sõnaga.
Ajast aega. Jõulud algavad pööripäevaga ning lõpevad mõni päev peale uut ajastaega. Ajastaeg on maakeelne mõiste, mis tähistab aastaringi. See väljendab maailmatunnetust ja teadlikkust aja ja elu ringkäigust ning laiemalt maa ja ilma terviklikkusest.
Ajastaja päev ehk uusaasta on niisiis 25. jõulukuud. Ametlik uusaasta on nihkunud 1. I-le ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Tegelikult algab aasta esimesest päevast, mis on pikem kui eelmine, seega 25. XII. Niisiis, jõulud algavad 21. XII, 24. XII on vana-aastaõhtu ja 25. XII on uusaasta.
Et jõulud on maarahva jaoks just nimelt aastavahetuspühad, tõestab ilmekalt seegi, et kui 17. sajandil tõsteti aasta ametlik algus 1. jaanuarile, hakati seda nimetama uueks jõuluks ja pööriaega vanaks jõuluks. Üldiselt on 7. I nimetatud viimaseks jõuluks. Sama päev kannab veel jõuluema päeva nime. Teisal jälle nimetatakse jõulu viimaseks päevaks pudrupäeva, 2. II.
Tähendus. Jõulud on pühad päevad, mil üks ajastaeg, üks elu on lõppemas ja algamas on uus.
Päike on pesas ja päevad püsivad ühepikkused. Kuigi valgust on siis kõige vähem, on õhus õnne tõotavat kergust ja elevust. Toimub midagi erakordset – maa, loond, pöörab ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole.
Huviline saab tutvuda kogu tekstiga Maavalla kodulehel: LINK
