Märtsi kolmas nädal. Kevad!

Eingereicht von Looduskalender - Mo., 18.03.2019 - 09.09
Autorid

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Põldvarblased

Põldvarblased ( www.loodusemees.ee )

Textkörper

Mu tihasepesakasti ümber käib nüüd tõeline trall. Igal aastal siin pesitsenud põldvarblase kolmik on kohal ja peab ägedaid vaidlusi rasvatihastega. Ma ei tea, miks varblasi on alati kolm, kas on isavarblane nii uhke linnuke, et kaks emaslindu ei suuda tema võludele vastu panna? Või on üks varblasenoorik nii kena, et kaks meest on tema ilust lummatud. Põldvarblaste isas- ja emaslinnud on välimuselt väga sarnased ja vahet teha neil keeruline. Küll keerutab varblasekolmiku vahel musta kõhutriibuga rasvatihaseisand. Aga varblasete vastu ta ei saa. Nördinult kössitab ta linnusöögimajas ja näksab stressileevenduseks sihvkatera. Ainult pisem ja peene musta triibuga emaslind käib salamahti pesakasti seestpoolt uurimas, kui varblased „kodust“ ära on.

Õu on nüüd täis linnulaulu. Enam ei ole sellist kõrvadele talumatut vaikust, mis veel kuu aja eest.

Hommikul, kohe kui pilve vahelt veidigi päikest paistab, läheb kõrgel taevas lahti lõokeseränne, vahel näed ainult musta täpikest, vahel kostab lühike triller, aga täislaulu laulmiseks rännurutus õieti aega ei olegi.

Eelmisel nädalal tulid ka valge-toonekured, asusid hüüdma sookured ja tuli suure lainena kõiksugu rästaid.

Musträstaid on nii palju, et linnahommikutesse kuulub nüüd kuldnokavilede kõrvale ka võimsat musträsta itsitamist.

Tedrekukk

Tedrekukk ( www.loodusemees.ee )

Tedremängu hommikune mulin soo taga ei vaiki nüüd enam, kukkede kakluste susinat kaugele siiski ei kosta. Ja metsa minnes võite ootamatult kohtuda „hullu metsisekukega“, parem on sellistest kohtadest eemale hoida.

Taimeriik ihkab aga ikka üle kümnekraadist sooja, et end välja sirutada. Pajud, kes jalgupidi kevadises soojas vees, on nüüd puna-kollased, kenade valgete utudega. Esimesed verevad-karikseened on lepikus, pisikeste naadilehtede vahel, nad ilmuvad kohe, kui lumi läheb.

Sinilillelehtede vahel sünnib juba midagi sinist, aga veel vajavad nad toetuseks meie usku, usku soojasündimisse ja lilleilu puhkemisse.

Aga lume minek on viinud une silmist ka esimestel karudel. Vett täis metsad on pannud liikuma hiired, nende kannul rebased. Hiiri on uskumatult palju. Jõgede kaldad ajavad üle, esimene lumesula-veetõus on käes. Ja hunte on nüüd kergem märgata, sest mugavusest kipuvad nad liikuma mööda teid ja kraavipervesid, miks ikka kasukat sulavees märjaks teha. Sokkudel on pisikesed karvased sarvemüksud juba peas, aga valgejänes on kulukarva maastikul kohatult valge.

Tõesti, aeg on kevadrõivad ja –kasukad välja otsida. Sest isegi ametlikult algab kevad südaööl vastu neljapäeva. Ja kolmapäevast ilma tasub hoolega jälgida. Vanarahvas uskus, et pööripäevane ilm on terve kevade nägu.

Wir verwenden Cookies auf unser Webseite um die Benutzererfahrung zu verbessern.

Wir verwenden außerdem Dienste zur Analyse des Nutzerverhaltens und zum Einblenden von Werbung. Um weitere Informationen zu erhalten und ein Opt-Out-Verfahren einzuleiten klicken Sie bitte auf „Weitere Informationen“.