Uuring: intensiivset metsamajandust talub kolmandik Eesti metsasamblike liikidest

Submitted by Looduskalender on Wed, 04.12.2019 - 09:09
Autorid

Tartu Ülikool, Looduskaitsebioloogia töörühm

Foto Asko Lõhmus

Image
Body

Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on säästliku metsamajanduse üks tunnusliike, keda ohustab vanade lehtpuude ja järjepidevate, maastikul ühendatud lehtpuistute kadumine

Tartu ülikooli teadlaste pikaajaliste uuringute kokkuvõttest järeldub, et Eesti mandriosa metsi asustavast rohkem kui poolest tuhandest samblikuliigist saaks intensiivselt majandatavatel maastikel kestlikult hakkama kolmandik. Looduslähedased metsandusvõtted võimaldavad elutingimusi poole rohkematele liikidele ning kolmas kolmandik jääb olenema kaitsealade võrgustiku kvaliteedist.

Samblikud on eripärased seened, kelle sümbioos vetika või tsüanobakteriga võimaldab neil elada mitmekesistes ja sageli teistele organismidele ebasobivates tingimustes. Üldteada on paljude samblike tundlikkus õhusaastele. Intensiivse maakasutuse mõju, mille käigus kaob valdav osa paljudele liikidele vajalikest kasvupindadest, ei ole nii täpselt mõõdetud. Näiteks elab palju samblikuliike looduslikes metsades ja vanadel puudel, kuid seni pole hinnatud, mil määral võimaldab looduslähedane metsamajandus seda liigirikkust pikas perspektiivis säilitada. Elurikkust säilitav säästlik metsamajandus on ka Eesti metsapoliitikat raamistav eesmärk, mille täitmise üle on viimastel aastatel palju arutletud.

TÜ Ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlased on nüüd võtnud kokku oma uuringute andmed samblikuliikide metsamajandustundlikkuse kohta. Andmed pärinevad u. 130 eri viisil majandatud ja eri tüüpi puistu võrdlusest – põlismetsadest lagedate raiesmikeni ning palumännikutest lodude ja kõdusoodeni. Analüüsi põhjal eristuvad Eesti metsasamblike seas kõigepealt majandamisele vähetundlikud või isegi soositud liigid (u. 30% kõigist liikidest) ja need, kes isegi pika raieringi puhul suudavad elada üksnes kaitstavates loodusmetsades (15%-20% liikidest). Ülejäänud liikide seisund on eri viisil seotud sellega, KUIDAS metsi majandatakse. Nende seas on palju vanematesse puistutesse koondunud ja praegu raieringi pikkusest olenevaid samblikke (u. 15%), kelle seisundit võiks muu hulgas hoida ka püsimetsandus. Teine suur majandamistundlik grupp on üliharuldused, kelle iga seni säilinud leiukoha hävimine kahjustaks kogu asurkonda (20%). Haruldusi säilitaks leiukohtade tõhus kaardistamine ja kaitse, näiteks vääriselupaikadena.

„Välitööd meie kahehektarilistel proovialadel samblikukoosluste kirjeldamiseks on olnud põnevad, aga iga neljatunnise väli-inventuuri kohta tuleb veeta ka päev-paar laboris, kaasa kogutud eksemplare mikroskoobi abil määrates,“ räägib uurimuse juhtautor, Tartu ülikooli vanemteadur Piret Lõhmus. „Töö mahukus üleriigilise ülevaate saamiseks ongi üks põhjuseid, miks juba 2006. aastal alustatud tööst alles nüüd kõiki uurimisalasid hõlmav kokkuvõte sündis. Aga mujal maailmas pole sarnase üldistuseni veel jõutudki!“ Liikide levikumustri põhjal pakuvad autorid välja ka tervikliku nimekirja 11 samblikuliigist, kelle asurkonna hea seisund võiks Eestis näidata metsamaastiku ökoloogilise kvaliteedi erinevaid tahkusid. „Kvaliteet“ tähendab samblike seisukohast näiteks eri tüüpi mikroelupaikade leidumist ja neid tekitavaid protsesse, metsafragmentide piisavat ühendatust ning saastamata keskkonda.

 

Link originaalartiklile: https://www.mdpi.com/1999-4907/10/12/1063

 

Lisainfo:

Piret Lõhmus, vanemteadur

Tartu Ülikool, Looduskaitsebioloogia töörühm

5348 0874

piret.lohmus@ut.ee

 

TÜ Looduskaitsebioloogia töörühma peamiseks eesmärgiks on selgitada ja prognoosida elurikkuse seisundit ja erinevate ökosüsteemide toimimist tänapäevase inimmõju tingimustes; ning arendada ökosüsteemide teadmispõhist kaitset ja säästvat majandamist nii Eestis kui laiemalt.

Tags

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.