Minu mets

Miks jäi Eesti metsanduse ühiskondlik kokkulepe sündimata?

Postitas Looduskalender - L, 05.09.2020 - 14.14

Asko Lõhmuse artikkel ilmus tänases ajalehes Sirp

Illustratiivne foto Arne Ader

Rada kuusikus

Rada kuusikus ( www.loodusemees.ee )

LK julgeb soovitada põhjalikku, mõtlemapanevat ja viidetele ning faktidele tugineva artikliga. Olukorra tõsidust peaks endale teadvustama iga kodumaa looduses toimunust ja toimuvast vähegi huvitatud kodanik: LINK

Vanema põlvkonna metsameeste avalik pöördumine Eesti Vabariigi riigikogu ja valitsuse poole

Postitas Looduskalender - T, 18.08.2020 - 11.11

Meie, allakirjutanud, oleme aastakümneid töötanud metsade kasvatajate, hooldajate ning korraldajatena. Tunneme Eestimaa metsi läbi ja lõhki, meie tööks on olnud nii metsade raieküpsuse hindamine kui ka looduskeskkonnana säilitamine, oleme metsades töötanud, hinganud, maganud ja elanud suure osa oma elust. Oleme juba vanad, kuid metsade vanuse kõrval siiski alles poisikesed. Tänu sellele teame, et tagasi minevikku pole vaja minna - mõelda tuleb tulevikule.

muster

VIDEO: Kiidjärve metsakuklaste õpperada peale metsaraiet

Postitas Looduskalender - R, 03.04.2020 - 14.14

Põhjaliku ülevaate ja video koostas päeviku näol Levo Tohva

Metsaraie aegne foto Arne Ader

Kiidjärve asurkonna olukord oli halb juba enne raiet (A.-J.Martin). Õpperada avati 2006. a. kompensatsiooniks Akste kaitseala sulgemisele. Akstest Kiidjärvele edasi kandunud turismikoormuse ja asurkonna äärealadel tehtud lageraiete koosmõjul halvenes seisund. Lisaks oli raie eelne 2018. suvi kuklastele pika põua tõttu raske. Sellest andsid märku kokku kuivanud pesakoonused. Oli peresid, kes pesa suuruse 2,5 m põhjadiameetrilt kokku tõmmanud ühele meetrile. 

Raiuti 2019. a. veebruaris. Paarikümne tonniste raiemasinate lahkumise järel tuli oodata, milline on kuklaste vastus toimunule. Kas vallandub sõda nagu 1998. a Valgesoo röövraie järel? Või lasevad naaberpesad lageda taeva alla jäänutel rahulikult oma metsa ümber kolida? Või toimub vaikne hääbumine?

On tulnud tammede aeg

Postitas Looduskalender - R, 31.01.2020 - 09.09

Kirjutas Ants Varblane

Foto Arne Ader

Millenniumitamm Ranna külas

Millenniumitamm Ranna külas ( www.loodusemees.ee )

 

Harilik tamm      Quercus robur

 

Lumeta talv võimaldab minna tammelehtede alt otsima tammetõrusid, mida linnud ja loomad ei ole veel ära söönud.

Tammetõrud lausa ootavad, et keegi tuleks ja viiks nad sinna, kus nad saavad uut metsapõlve alustada.

Tamme kasvatamiseks sobivad kohad, kus öökülma oht on väiksem. Kõigile tuttavad jänesekapsas, sinilill ja naat on need taimed, mis viitavad tammele sobivale kasvukohale.

Valmimas on püsimetsanduse teejuht

Postitas Looduskalender - N, 12.12.2019 - 16.16

SA Eestimaa Looduse Fond kutsub osalema raamatu väljaandmisel

Joonis eri viisil majandatud metsadest. Ülal lageraiega majandatud mets, keskel püsimetsana majandatud mets, all majandamata põlismets.
Allikas: Teejuht püsimetsandusse.
Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel on tuleva aasta alguses valmimas püsimetsanduse teejuht. Veel viimaseid päevi on võimalik Hooandjas teejuhile hoogu anda ning seeläbi ka endale raamat saada.

Rohkem teavet leiate Hooandjast: LINK

Uuring: intensiivset metsamajandust talub kolmandik Eesti metsasamblike liikidest

Postitas Looduskalender - K, 04.12.2019 - 09.09

Tartu Ülikool, Looduskaitsebioloogia töörühm

Foto Asko Lõhmus

Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on säästliku metsamajanduse üks tunnusliike, keda ohustab vanade lehtpuude ja järjepidevate, maastikul ühendatud lehtpuistute kadumine

Tartu ülikooli teadlaste pikaajaliste uuringute kokkuvõttest järeldub, et Eesti mandriosa metsi asustavast rohkem kui poolest tuhandest samblikuliigist saaks intensiivselt majandatavatel maastikel kestlikult hakkama kolmandik. Looduslähedased metsandusvõtted võimaldavad elutingimusi poole rohkematele liikidele ning kolmas kolmandik jääb olenema kaitsealade võrgustiku kvaliteedist.

Söe arboreetumist ja võõrliikide seemlast

Postitas Looduskalender - K, 27.11.2019 - 01.14

Autor Vello Keppart

Arboreetum on puittaimedest võõrliikide kollektsioon, kus liik on istutatud suuremate (puistutena) või väiksemate gruppidena, et uurida võõrliigi kasvukäiku metsakoosluses.

Nii õpetas Söe arboreetumi rajaja Ülo Erik erinevust dendraariumist, kus liiki esindab sageli vaid üks või mõni puittaim. „Metsanduslikult lootust andvamaid puuliike istutatakse päritolu viisi 40–60 taime rühmiti (muidugi juhul, kui neid niipalju üldse on)“ (Erik 1981: 21). Arboreetumi tähtsusest inimesele on põhjalikult kirjutanud ka Heldur Sander (2002, 2007).

Õiguskantsleri hinnang: Riigil tuleb raietööde kavandamisel arvestada pesitsevaid metsalinde kaitsva seadusega

Postitas Looduskalender - T, 11.06.2019 - 12.12

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA): www.eestimetsaabiks.ee

29. aprillil saadeti Õiguskantslerile avalik kiri, mis puudutab lindude hukkumist kevadsuviste metsaraiete toimumisel:

Pöördumist saab lugeda: LINK

Õiguskantsler Ülle Madise vastus ja selgitus pöördumisele.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.