Minu mets

Keskkonnapäeva pressikonverents

Video: LINK

Kodumetsade kaitsjad tutvustasid täna, rahvusvahelisel keskkonnapäeval seaduse eelnõud, et taastada kaitsemetsade kategooria metsaseaduses

Eestimaa Looduse Fond
Eesti Ornitoloogiaühing
Maavalla Koda
Eesti Metsa Abiks
FSC asutajaliige Lembit Maamets

Viis liiget astusid FSC-st välja, kuna sertifikaat ei taga metsaväärtuste kaitset.

Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Maavalla Koda, Eesti Metsa Abiks ja FSC Eesti asutajaliige Lembit Maamets astusid täna, 4. detsembril toimunud üldkogul Hea Metsanduse Kojast (FSC Eesti) välja, kuna sertifikaadiga ei ole suudetud tagada metsade vastutustundlikku majandamist. Pikaajalised ja süsteemsed puudujäägid metsade majandamisel ja auditeerimisel on viinud selleni, et puit ja sellest tehtud tooted võivad kanda FSC märgist ka siis, kui tegevusega järjepidevalt loodus- ja kultuuriväärtusi kahjustatakse.

Olukorda tutvustab Vello Keppart

Pildistas Olga Orlova

Vello Keppart inventeerimas 6 ha suurust lageraielanki Auga puhkemetsas 7. juulil 2018.

Kodukoha loodusväärtuste ülevaateid olen teinud tellimustööna Keila ja Narva-Jõesuu linnavalitsustele põhjusel, et looduskaitse kaardirakendusel (EELIS) on andmed üsna lünklikud ja pealegi ajas vananevad. Pealegi on I ja II kaitsekategooria liikide täpsed leiukohad kaardirakendustes tavakodanikele nähtamatuks muudetud ja kohalikud elanikud saavad teada I ja II kategooria kaitsealuste liikide olemasolust ainult siis, kui pöörduvad otse keskkonnaameti poole. 

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kogus aasta lõpu eel inimeste lugusid ja mõtisklusi vanast metsast - “Mets tahab vanaks elada!”

Loo autor Leo Filippov, Metsakasvatuse insener EPA 1974

Foto Arne Ader

Metsatee ( www.loodusemees.ee )

Me ei näe enam, kui võimsaks võivad metsad kasvada

Olen töötanud metsaülemana põlisel metsaalal, kus tehti riigimaal juba1795/96 aastal metsakorraldus selle aja metsateaduse tipptasemel. Metsakorralduse viis läbi Saksamaal ülikoolis metsandust õppinud vabahärra Balthasar von Campenhausen (1745-1800). Metsade majandamise kava koostati nn aastalankide ühtlase kasutuse põhimõttest lähtuvalt. Okaspuupuistutel oli raieringiks arvestatud vähemalt 100 aastat, kehvemates kasvukohtades arvestati raieringiks aga 150-200 aastat. Nii kasvatati kõige kvaliteetsemat puitu.

Pildistas Kaido Einama

Keskkonnaküsimused on muutumas järjest aktuaalsemateks nii maailmas kui ka meil Eestis. Looduskalender koos sõpradega teeb katse tekitada arutelu Eesti kogukondade ja riigivõimu vahel ka loodus- ja keskkonnakaitsekaitse üldistel teemadel. Valupunktidest rääkijaid on niigi küll.

Saadet saab vaadata kahte moodi:

Kommentaar Leo Filippov: videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ kaheksandale osale

Lugupeetavad,

neile kellele läheb korda metsades tegelikult toimuv!

Metsaseriaali VIII osa avab vaateid metsades elurikkuse hävitamisele, elurikkuse massimõrvale tööstuslikel eesmärkidel ja tööstuslike raiemeetoditega lageraiutud ülisuurtel pindadel. Väikeses Eestis võimaldab selle toimumist praegune metsanduspoliitika, st metsanduslik seadusandlus, metsakasutuse korraldamise süsteem, ametlikult aktsepteeritav (väga) madalakvaliteediline raiepraktika ja järelevalve-tagasisidestuse puudumine!

Seriaali selles osas on nähtav ja kuuldav, et keskkonna-, kliima- ja metsandusteadlikud noored muretsevad väga ning tegutsevad. Nad näevad ja saavad aru kasutusel oleva metsakasutuse ja raiekorralduse enesehävituslikust olemusest.

Kommentaar Leo Filippov: videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ seitsmendale osale

Tere metsanduspoleemika huvilistele!

Metsaseriaali "Eesti metsa tulevik?" VII osas on teemaks ulatuslike lageraietega auklikuks raiutavast Hiiumaast.

Metsamaadel ja metsades toimuv on elanikele niivõrd arusaamatu ja hirmutav, et oma elukeskkonna väärtuste kaitseks mõeldakse uuele Jüriöö ülestõusule.

Raha (rikkuse, ahnuse) ja vaimu (harituse, teadmiste) igipõline vastasseis on avanud Hiiumaal metsasõja uued rinded.

Paraku igas sõjas muutuvad auklikuks ka inimeste südamed ja inimsuhted, kultuur ja tervis.

Iga rahva ja kultuuri, riigi kontekstis tuleb selgeks saada ja avalikustada põhjused, et miks sõjad ikka ja jälle puhkevad ...?

Kommentaar Leo Filippov, videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ kuuendale osale

Varakevadise metsaseriaali osas on üheks teemaks inimeste raietegevus uue võimsa tehnoloogiaga, metsasaurusega ja selle tagajärgedega metsalooduses.

Teiseks teemaks on RMK tahe ja suutlikkus mitte minna vastuollu riigi elanike ja kohalike kogukondade metsandusliku tahtega.

Eesti metsa tulevik? - V osa: LINK

Kommentaar Leo Filippov, videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ viiendale osale

Metsaseriaali V osa on mõtiskleva alatooniga, sest on näha, millised on tagajärjed sellele, kui metsades toimub (lage)raietega midagi väga valesti.

Ökoloogidel, zooloogidel ja loomasõpradel on sellise olukorra põhjused teada ja selged.

Paraku ei ole teada, kes vastutab selliste olukordade tekkimise eest?

Selles osas on näha ja kuulda praegu Eestis ettetulev haruldane olukord, kus vallavanem hoiab kohalikus metsasõjas oma rahva poole, mitte aga ...

Kuula LEVILA audiolugu, www.levila.ee

Tekst Eero Epner

Toimetas Tõnis Tootsen

Loeb Märt Avandi

Helikujundus ja originaalmuusika Janek Murd

Avaldatud 03.2021

"Mets on imeline. Ta on maailma kopsud, puhastab õhku, korrastab veerežiimi. Inimene ei suuda sinna midagi juurde panna. Ja praegu me hoopis hävitame."