Meil pesitsevatest ja läbirändavatest lõokestest

Submitted by Looduskalender on Sat, 14.03.2020 - 12:12
Autorid

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

 

Põldlõoke 

Põldlõoke www.loodusemees.ee )

Body

 

Põldlõoke       Alauda arvensis

 

Esimesi põldlõokesi kohati mandril juba enne Vabariigi aastapäeva ja Saaremaal veelgi varem.

Kui esimestena saabusid isaslinnud, siis emaslinnudki peaks juba kohal olema sest nemad saabuvad umbes paar nädalat hiljem.

Kolme meil kohatava ja läbirändava lõokeseliigi välimus on suhteliselt sarnane ning täna nimetame nad lihtsalt ära, lisades Arne pildid.

Kõige arvukama, põldlõokese vaatlused: LINK

 

Nõmmelõoke maanteel

Nõmmelõoke maanteel www.loodusemees.ee )

 

Nõmmelõoke       Lullula arborea

 

Nende elukeskkonnale viitab nimi ehk nõmmemetsades ja nõmmedel, aga ka kuivadel metsalagendikel või liivastel raiesmikel ehk siis hoopis erinevas elupaigas.

Millised on eelnimetatute välimuse ja käitumise iseärasused?

Välimuselt erineb nõmmelõoke põldlõokesest ainult väiksem suletutt, kui tähelepanelik ja hea optikaga varustatud vaatleja märkab linnul roosakat põske.

Oluliseks erinevuseks on see, et nõmmelõoke laulab oma „lullutavat“ laulu, mida esitatakse puuoksal istudes ja väga harva lennul.

Ka üksikuid nõmmelõokesi on juba nähtud: LINK

 

Sarviklõoke

Sarviklõoke www.loodusemees.ee )

 

Sarviklõoke       Eremophila alpestris

 

Kõrgtundratel pesitsejaid kohatakse Eestis vaid läbirändel ja seda kas põhja- või läänerannikul, aga nende arvukus on oluliselt kahanenud – põhjuseid on palju. Läbirändajaid kohtab peamiselt ühe- või kahekaupa, harva mõnda vähearvukat salka.

Põldlõokesega suuruselt ja kehasulestikult sarnane, aga peasulestiku järgi eksimatult äratuntav: nimelt on linnu laup, lõuaalune ja põsed kollased.

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.