Ogalike arvukus Läänemeres on oluliselt suurenenud

Submitted by Looduskalender on Mon, 31.08.2020 - 12:12
Autorid

Fotod Kaido Haagen

Image
Ogalik
Body

Ogalik

 

Ogalik       Gasterosteus aculeatus  

 

Viimastel aastatel on Läänemerd ümbritsevate riikide teadlased pööratud tähelepanu ogaliku rollile pelaagilistes ehk avavee ökosüsteemides sest viimase neljakümne aastaga on ogalike arvukus Läänemeres suurenenud viiskümmend korda! 

Septembris märkame igal juhul ogalikke toimetamas meie ranniku kaldavees. Arutleme, kuidas ja milliselt võib arvukuse kasv mõjutada mere ökosüsteemi?

Vaatame alul positiivseid pooli ehk kui suur võib olla kasutegur röövklade toidus, aga uurimuste tulemina hinnatakse ogalikku kõvasuuliste röövkalade toidus üpris tagasihoidlikuks , vahel koguni küsitavaks. Kajakatele, tiirudele ja kormoranidele on ogalikud paras „suutäis“.

Kuid hoopis rohkem võime rääkida ogaliku negatiivsest rollist sest neid alla kümne sentimeetriseid kalu on lihtsalt ülemäära palju ja ökosüsteemis hoopis keerukam, kui arvata oskame.

Ogalikud on tegelikult „väikekiskjad“, kes hävitavad endist suuremate röövkalade eelkõige ahvena ja haugi marja ja nimetatud kalade noorjärke, aga põhjustab ümbritsevale elukeskkonnale hoopis suuremat kahju.

Arvukas populatsioon toitub avamerel nii planktonist, kui zooplanktonist pakkudes toidukonkurentsi kilu ja räimeparvedele. Madalas kaldavees toituvad ogalikud kõikvõimalikest vähilaadsetest ehk koorikloomadest, kes omakorda toituvad nii rohe-, kui pruunvetikatest vetikatest. Aga märkame, et meie randade madalas vees vohavad vetikad, mis „lämmatavad“ põisadru, olulist „võtmeliiki“ ja indikaatorit kogu Läänemeres.

Mis põhjustab ogalike arvukuse kasvu?

Teadlaste meelest moodustub vohamine mitmete tegurite koosmõjul. Eelkõige Läänemere vee soojenemisest ja suurenenud eutrofeerumisest ehk merevee rikastumine taimede toitainetega (fosfori- ja lämmastikuühenditega).

Röövkalade vähenemine tõhustunud  kalapüügi mõjul, aga ogalike arvukus mõjutab otseselt röövkalade marja ja noorjärke nagu eelpool juba kirjeldasime ja seega võib olla juba häiritud ökoloogiline tasakaal.

Mida pakuvad teadlased olukorra leevendamiseks?

Ajalooliselt püüti 20. sajandil merest suure rasvasisaldusega ogalikke tiheda silmaliste mõrdade ja nootadega. Toodeti kalajahu loomatoitudeks, väetati põlde, aga ogalikest valmistatud kalaõli oli hinnatud lambiõli, mis ei „tossanud“ ja õli kasutati ka kvaliteetvärvide komponendina.

Tänapäeval oleks mõistlik toota ogalikest väga väärtuslikku Omega 3 rasvhapet, mida on võimalik edukalt kasutada nii toiduainete-, kui ravimitööstuses.

Kalakasvatustel saaks toota söödajahu, kuid ogalike traalimisel kaasneb tihedasilmaliste püünistega liialt suur kaaspüük teiste kalade näol.

Kalakasvatustel saaks toota söödajahu, kuid ogalike traalimisel kaasneb tihedasilmaliste püünistega liialt suur kaaspüük teiste kalade näol.

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.