Hiitest ei peeta heaks midagi murda või kaasa viia.

Aga on ka teatud erandid. Läbi aegade on hiiepuudelt abi saadud ja seda mitte ainult loodusvaimudega kõneldes ning paludes, vaid ka hiiest rohtu saades.

Nii näiteks on mõnes hiies kombeks hiiepuudelt ravimiseks lehti tuua või ka puudelt vilju või oksakesi.

Aga on ka erilised puud, kellelt on abi viidud kooretükke puult rebides. Teame, Kuremäel asuvat tamme, mis sootuks koore mahakiskumise pärast ära kuivas, samasugune on olnud Petseri kloostris. Kuigi kooretükkide imettegevasse jõusse on seal uskunud peamiselt õigeusklikud, siis võib arvata, et tava on nad saanud oma soome-ugri põlissüdamelt.

Olen minagi Kuremäelt toonud tammekoore tükikese veel 2006. aastal. Selle oli kuivavalt tammelt heitnud kõrgustest tormituul. Olen seda hoidnud pigem kui reliikviat.

Aga vanemates raamatutes seisab, et tammekoorest võib tõesti abi olla. Eriti veeganitel, kes pidevalt vaid rohelist ja marju söövad ja nii kõht vahel hästi pidada ei taha.

Vanarahvas on öelnud, et siis on vaja magu parkida ehk teiste sõnadega väike annus tammekoore-leotist sisse võtta.

Aga ravimit ei saa mitte vana hiietamme koorest, vaid kevadeti 8-10-aastaste tammede noortelt okstelt. Et tammeoksa vanust ära tunda, siis lõigatakse terava noaga see läbi ja loetakse aastaringe ristlõikel. Edasi käib nagu kaneelipuu koore eemaldamine – oksale tehakse kaks ümberringilõiget 25-sentimeetrise vahega ja üks pikilõige. Kooretoruke kuivatatakse ja keedetakse siis nagu teed. Koore paksus ei tohi olla üle 2-3 millimeetri.

Sellise tervisehiie võiks igaüks endale ise rajada. Korjake tänavu tõrusid ja pange kevadel puud kasvama. Mul on värava taga kasvamas Tamme-Lauri tamme 9-aastane pojuke.

Tamme-Lauri tamm ( www.loodusemees.ee)