Musträstas Turdus merula
Linnades tuntakse musträstaid päris hästi sest paljud linnud ei vaevu rändama ja talvituvad kohapeal seda peamiselt inimeste armust ehk jäätmetest. Lume sulades tegutsetakse niidetud muruplatsidel ja toiduotsingutel erinevad nad teistest lindudest sest siblivad jalgadega lehekihis või kulus, kui teised värvulised otsivad toitu ainult nokaga sobrades.
Musträstad on suured ja pika sabaga umbes veerand meetri pikkused linnud kaaluga keskeltläbi sada grammi, aga erineva sulestikuga. Isaslindudel tuhmilt must sulestik, silmahakkavalt kuldkollane nokk ja sama värvi silmarõngas.
Musträstas
Emaslinnu seljasulestik tumepruun, alapool veidi heledam ja rinnasulestik tuhmilt triibuline. Nokk ainult osaliselt tuhmkollane, silmarõngas vähemärgatavam. Maapinnal liiguvad musträstad hüpeldes või kiirelt joostes, tõstatades tihti saba.
Kaunilt ja meloodiliselt laulvatel isaslindudel on just linnades ja aedlinnades inimeste näol kõige arvukam kuulajaskond. Lauldakse nii antennidel istudes, kui nn laulupuude latvades.
Laul kõlab tõeliselt vaheldusrikkalt järjestikku flöötivatest vilistustest mida võib loendada kuni kuueni, aga vahel rohkemgi. Laulu esitatakse rahulikult nagu luuletust ette kandes ja pidevalt leiab esitaja uusi motiive. Mõni isend võib jäljendada ka naabruses toimetavate lindude häälitsusi.
Varahommikul alustavad musträstad oma lauluga eriti kõlavalt umbes tund või veidi vähem enne päikesetõusu, aga kõik oleneb muidugi ilmast. Õhtul lõpetatakse laulmisega pea kolmeerand tundi pealt päikese loojumist. Musträstaste laulu on kuulda kuni juulikuu keskpaigani ja pesitsejaid võiks meil olla üle kolmesaja tuhande paari.
Aprillikuu lõpupoole peaks musträstaste munad pesas olema, siis on meil põhjust lindude elukorraldust uuesti vaadelda.
Kui musträstas peaks ehmuma või on ärritunud kuuldub valju kädinat
Musträstaste vaatlused: LINK
