Linnulauluraadio päeva linnud.
Musträstas Turdus merula
Linnades tuntakse musträstaid päris hästi sest paljud linnud ei vaevu rändama ja talvituvad kohapeal seda peamiselt inimeste armust ehk jäätmetest. Lume sulades tegutsetakse niidetud muruplatsidel ja toiduotsingutel erinevad nad teistest lindudest sest siblivad jalgadega lehekihis või kulus, kui teised värvulised otsivad toitu ainult nokaga sobrades.
Punarind Erithacus rubecula
Punarindu kuuleb tähelepanelik vaatleja laulmas juba üle Eesti ja seda nii maal, kui linnas sest tegu on arvukuselt meie looduses kolmanda linnuliigiga ehk umbes miljoni haudepaariga kohe metsvindi ja salu-lehelinnu järel.
Puukoristaja Sitta europaea
Puukoristajad elutsevad igasugustes metsades, aga pesitseda eelistavad, kas leht- või segametsades, aga samuti parkides, kalmistutel. Mandril on puukoristajad tavalised, saartel aga väga haruldased. Tänavu võis pesitsejad olla kuni sada tuhat paari.
Tamme-kirjurähn Dendrocopos medius
Tamme-kirjurähni Eestis pesitsemine toimus alles 2000. aastal Räpina mõisapargis. Viimase paarikümne aastaga on linnud levinud ja muutunud vanade parkide ning lehtmetsade haudelinnuks, kelle arvukus on üle Mandri-Eesti järjest kasvanud ja võib küündida isegi poolesaja paarini.
Tuttpütt Podiceps cristatus
Möödunud aasta mais-juunis saime jälgida Kooraste Suurjärvel veebikaamera vahendusel aasta linnu tuttpüttide pesaelu.
Tuttpütipaar lahkus möödunud aastal pesalt koos kolme pojaga 5. juunil. Pere toimetas järvel kuni lahkumiseni augustis.
Tuttpüttidele sobivad pesitsemiseks üle paarikümne hektari suurused taimestikurikkad järved, mille sügavus peaks olema ikka üle meetri.
Ronk ehk kaaren Corvus corax
Rongad on oma elupaikadeks viimastel aastakümnetel sagedamini valinud inimeste läheduse. Pesi võib leida maanteede äärsetest metsadest vahel on linnud pesa rajanud kõrgepingemastidele linnade läheduses. Aastatuhandetega välja kujunenud pesitsusalad paiknevad enamalt jaolt okasmetsades, aga nüüd ka põldudevahelistes metsatukkades, puisniitudel või väikesaartel. Pesitsejaid võis olla tänavu üle kolme tuhande paari.
Porr Certhia familiaris
Putuktoidulised porrid tegutsevad okas- või segametsades, aga ka parkides ja kalmistutel, kus hea varjevärvusega linnud puutüvede koorepragudest lühidate hüpetega spiraalselt ülespoole liikudes toitu leiavad. Inimesi nad parkides ei pelga ja jäävad enamalt jaolt möödujatele märkamatuteks.
Karmiinleevike Carpodacus erythrinus
Karmiinleevike on umbes varblase suurune lind ja värvika isaslinnu välimus äratab uudishimu ka kõige loodusvõõramas märkajas.
Karmiinpunast sulestikku kannavad üle aasta vanused isaslinnud ja vanemaks linnud oleks nagu „verre kastetud“.
Toimetatakse väga erinevates pigem madalama puistuga elukohtades, aga ärge imestage, kui kohtate neid isegi kadastikes, rabamännikutes või klindialuse laialehises puistus.
Rukkirääk Crex crex
Rukkirääkude arvukus on oluliselt vähenenud nii Eestis, kui Euroopas ja „rääkuvaid“ isaslinde pole meil enam loendatud viite tuhandet. Põhjuseid on palju, hoolimata sellest, et osa linde pesitsevad kaks korda suve jooksul ja pesakonnad on suured.
Tutt-tihane Parus cristatus
Tutt-tihastest paigalinde tunneme ja teame talviselt toidulaualt, aga tegu on männimetsade liigiga, keda me isegi suvises metsas harva märkame. Pesitsejaid võiks olla ümmarguselt sada tuhat paari, aga viimase kümnekonna aastaga on arvukus vähenenud. Meie saartel tutt-tihased ei pesitse, kui mõned juhupesitsemised Saaremaal välja arvata.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
