Veebikaamerast napsas pildi Lubaska, LK foorumist
Foto Arne Ader
Põldvarblased
Põldvarblane ehk nurmevarblane Passer montanus
Põldvarblased saabuvad kohale enamalt jaolt kambaga ja ei tule toidumajja ainult „seemet napsama“, vaid veedavad seal tavaliselt veidi rohkem aega.
Nemad ongi meie põlised „maavarblased“. Põldvarblaste arvukus pole aastatega eriti vähenenud – talvisel ajal liigub neid ringi paarisaja tuhande ringis.
Mida rohkem ida- või lõuna poole, seda tihemini põldvarblaseid kohtame. Lääne-Eestis on nende asustus hõredam ja meie saartele kohatakse põldvarblaseid üpris harva.
Talvel hulgutakse toidu otsingul laiemalt ringi, sageli segasalkades koos koduvarblastega.
Kena ja puhta välimikuga põldvarblaste emas- ja isaslindude sulestikud on sarnased.
Pealagi shokolaadipruun, musta sulestiku varjus tumepruunid silmad. Muul aastaajal tume nokavärvus on talvisel ajal natuke kollakam, nokaalune must, valgetel põskedel mustad laigud.
Kaela ümber valkjas krae, sealt algab pruunikashall kirgas seljasulestik, mis kirjatud mustade triipudega. Ülatiibadel kaks heledat vööti ning tiivaalused kollaka sulestikuga. Kõhualune „varblasehall“, jalad helepruunid. Kehapikkus jääb alla viieteist sentimeetri, kehakaal kuni kolmkümmend grammi.
Põldvarblaste tänavu aastased vaatlused: LINK
Põldvarblased
