Metsaväärtuste kaitse ei ole tagatud

Postitas Looduskalender - T, 05.12.2023 - 10.10
Autorid

Eestimaa Looduse Fond
Eesti Ornitoloogiaühing
Maavalla Koda
Eesti Metsa Abiks
FSC asutajaliige Lembit Maamets

Sisu

Viis liiget astusid FSC-st välja, kuna sertifikaat ei taga metsaväärtuste kaitset.

Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Maavalla Koda, Eesti Metsa Abiks ja FSC Eesti asutajaliige Lembit Maamets astusid täna, 4. detsembril toimunud üldkogul Hea Metsanduse Kojast (FSC Eesti) välja, kuna sertifikaadiga ei ole suudetud tagada metsade vastutustundlikku majandamist. Pikaajalised ja süsteemsed puudujäägid metsade majandamisel ja auditeerimisel on viinud selleni, et puit ja sellest tehtud tooted võivad kanda FSC märgist ka siis, kui tegevusega järjepidevalt loodus- ja kultuuriväärtusi kahjustatakse.


Kui FSC seatud metsamajandamise kriteeriumid on üldjoontes asjakohased, jäävad need paraku sageli vaid paberile, sest nende täitmist ja järelevalvet ei suudeta tagada. Keskkonnaühendused on aastate jooksul audiitoritele korduvalt välja toonud metsaväärtusi kahjustavaid tegevusi, mis ei vasta FSC standardile, ent olukord ei ole muutunud. Probleemi süvendab seegi, et auditi tellib ja selle eest maksab metsa majandav organisatsioon ise, mistõttu näib olevat audiitoritel keeruline piisava rangusega ettekirjutusi teha.

„FSC-l oleks mõte siis, kui see tagaks meie metsade heaperemeheliku majandamise, vastasel juhul on tegemist rohepesu märgisega,” rääkis Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo. „Keskkonnaühendused ei soovi seista märgise taga, mis võimaldab vastutustundliku metsamajandamise nime all kõrge loodusväärtusega metsi hävitada ja ohustatud liikide elupaiku kahjustada,” lisas Kuresoo.

Aastate jooksul on FSC märgi all kahjustatud ka mitmeid kultuuriväärtusi, sealhulgas looduslikke pühapaiku. „Maausulised on aastast 2007 korduvalt audiitoritele teatanud looduslike pühapaikade raietöödega kahjustamisest, mis on vastuolus FSC säästva metsanduse standarditega. See ei ole ühegi FSC sertifikaadi kehtivust kuidagi mõjutanud. FSC märgi all müüdud metsamaterjal ei vasta alati standardi nõuetele, mis tähendab tegelikult tarbija eksitamist,” selgitas Maavalla Koja kirjutaja ja juhatuse liige Andres Heinapuu.

Eesti Metsa Abiks juhatuse liige Helena Ennok nentis, et ka nemad on osalenud RMK auditeerimisprotsessis ning kogenud vahetult seda, et audiitorid vaatavad paljudele vigadele läbi sõrmede. „FSC sertifikaat peaks tagama, et puit on pärit säästlikult majandatud metsadest, kuid tegelikkuses pärineb see nii mõnigi kord näiteks mõne kaitsealuse liigi elupaigast või kogukonna marja- või seenemetsast, mida kohalikel ei ole õnnestunud kaitsta.”

Kui algselt nähti FSC-d kui head võimalust innustada ettevõtteid metsi kestlikumalt majandama ja pakkuda tarbijale keskkonnasõbralikumaid valikuid, siis paraku ei ole sertifikaat neid ootusi täitnud. Nõnda on välja astunud liikmete seas Eestimaa Looduse Fond ja Lembit Maamets, kes FSC Eesti loomise juures olid. “Eesti metsade jätkuv, seadusandlikult legaalne üleraie, audiitorfirmade ebakompetentsus ja rahaline sõltuvus tellijast ning metsamajandamise rahvusliku standardi väljatöötamisprotsessi takistamine on kaotanud FSC kaubamärgi usaldusväärsuse,” selgitas FSC asutajaliige ja metsakorraldaja Lembit Maamets.

Näiteid sellest, kuidas FSC märgi all tehtav metsade majandamine tegelikult kriteeriumitele ei vasta, on kümneid. Riigimetsas raiuti Eestimaa Looduse Fondi hinnangul perioodil 2010-2019 5700 ha kaardistamata vääriselupaiku, mille säilitamist FSC põhimõtted nõuavad. Väga probleemsed on olnud ka suure mõjuga kuivendussüsteemide rekonstrueerimised, millest audiitoreid korduvalt teavitati. Näiteks Prählamäe juhtum Hiiumaal, kus kuivendus hõlmas enam kui 600 hektarit ligi 80 aastat majandamata vanu metsi, mis olid seni suuresti kuivendamata. Kuivendataval alal jäid kaardistamata loodusväärtused, lisaks said kahjustada ka naabrusse jäävad alad, mis on mitmete kaitsealuste liikide elupaigaks. Prählamäe osas tegi audiitoritele ettekirjutusi isegi rahvusvaheline järelevalve organisatsioon ASI, ent samuti tulutult.

FSC märgise leiab miljonitel toodetel kogu maailmas – alates tualettpaberi pakenditest ja lõpetades mööbliga. FSC (Forest Stewardship Council) ehk Metsahoolekogu on 1993. aastal asutatud rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon, mis on lubanud seista metsade vastutustundliku majandamise eest kogu maailmas. Eesti FSC allharu tegutseb aastast 1998 ning selle tegevuses on kaasa rääkinud nii keskkonna-, sotsiaal- kui ka majanduskoda - neisse kuulusid ka välja astunud orgaisatsioonid.

Sildid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.