Pildi napsas Sappheia, LK foorumist
Emaslind naaseb pesale
Kalakotkas Pandion haliaetus
Miks peame kalakotkaste pesitsemisele tähelepanu pöörama ja seda kogunisti kahe veebikaameraga?
Kotkaklubi liikmetel oli 1985. aastal teada ainult viiest pesitsevast kalakotkapaarist. Olukord tundus lootusetu, aga veekogud ja loodus üldisemalt hakkas vabanema kloororganiliste ainete (DDT) saastetest. Kotkaklubi rajas tehispesade aluseid talvetormidega puudelt pudenenud kalakotkapesade lähedusse, mis lindude poolt omaks võeti. Tänavu peaks meil pesitsema vähemalt kaheksakümmend kalakotkapaari ja Eesti kalakotkaste produktiivsus (s.o. pesitsevate paaride poegade keskmine arv) on maailmas üks kõrgemaid.
Nüüd on ka vaatajale mõistetav, miks kalakotkakaameraid on kaks. Kotkamehed on kogu suvi välitöödega seotud ja LK foorumi liikmed annavad pesaelust dokumentaalse ülevaate ning vajadusel saab kõvakettale salvestatud materjalidega lähemalt tutvuda. Rahvusvahelise foorumi liikmete rahvateaduslik panus on väga väärikas.
Tutvu kaalkotkaste viie aasta vaatluse lühikokkuvõttega foorumis: LINK
Kalakotkaste välimust võiks iga veebikaamera vaataja katsuda ise kirjeldada – linnud püsivad veel pikalt kaamera ees. See on hää kogemus sest vahest on vaja looduses märgatud tundmatut lindu õhtul kodus määrajast otsida, siis kulub kirjeldamissoskus marjaks ära.
Nii emas-, kui isaslind on sarnase sulestikuga, väiksemad isaslinnud kaaluvad keskeltläbi poolteist kilo, emaslinnud pool kilo rohkem ja kalakotkaste tiibade siruulatus võib küündida üle pooleteise meetri.
Pesitsusajal jõuame huvilisi tutvustada veel paljude üksikasjadega nii röövlindude elukorraldusest, kui toitumistavadest. Loodame, et saame toimuvat pildi ja videomaterjalidega täiendada.
