Kristel Vilbaste vastne raamat
Eesti asub Läänemere kaldal ja me oleme mererahvas. Meremänge mängides saab nii aktiivselt puhata, liikuda kui rahvapärimust tundma õppida. Mängu käigus kujundatakse väärtushinnanguid ja lihvitakse koostöö- ning suhtlemisoskust, tekib aukartus vee ees. Meremänge võib mängida nii pere kui sõpruskonnaga. Sobiva mängu leiab endale igas vanuses mängija.
Meremängude raamatust leiate 63 mõnusat mängu, millega mererannas veedetud aega põnevamaks ja õpetlikumaks teha. Nende hulgast võib leida vanu tuttavaid tegevusi, mis vajavaid vaid meeldetuletamist, kuid ka täiesti uusi mänge, mille peale ise veel tulnud pole. Olen nad kirja pannud aste-astmelt, et tasapisi merega kohaneda, mida teha ka enne ja pärast veeskäimist. Paljud mängud on sobivad just tervele lasteaiarühmale või klassile. Aga neid saab edukalt mängida ka pereringis.
Mitmed põnevad mängud on pärit pärimusteadetest. Need on kirja pandud meie esivanematelt ajast, kui nemad lastena mererannas mängisid. Sellest võib küll olla möödas isegi sada aastat, kuid meri ja lapsed on ikka samad ja mängud toovad ka tänapäeval mängides naeru suule ja puna palgeile.
Meremängud on heaks vahelduseks nutitelefonis ja tahvelarvutis kulunud ajale – hea on nende juures, et kogu keha saab liikuda, lisaks on kasuks ka käteosavus ja taibukus. Samas õpetavad meremängud paremini tundma taimi, linde, kive, liiva ja vett. Nii saab maast-madalast selgeks, et meri on imeline sõber ja mängukaaslane.
Kirjastus „Koolibri“, suuremates raamatpoodides saadaval:
Foto Arne Ader
Kiipsaare nukk (1999). Harilaid
Vanal ajal olid paljud kaubad salakaubad, need olid meretagusel maal odavamad ja nende eest ei tahetud riigimakse maksta. Seepärast toodi neid üle mere salaja.
Sellisest salakaubaveost on sündinud ka üks Kolga ranna lastemäng, kes sageli nägid, kuidas nende vanemad öövarjus mere ääres salakaupa maale toimetasid. Salakaubavedajaid püüdsid tabada piirivalvurid. Lisaks piiritusele oli ka sool omal ajal salakaubaks.
Vees olev liivasaar või kivi on “soolalaevaks”. Sellelt laevalt kannab üks tugevam mängija “soolakotte” ehk teisi mängijaid seljas kaldale. Üks mängijaist – “soolavalvur” – seisab teisel künkal või kivil ja püüab soolakotte märjast liivast pätsitud pallidega tabada. Tabatu langeb saagiks…
