Video Ahto Täpsi
Fotod Arne Ader
Endise pesa ümbruses tiirutavad herilased annavad teada, et kõik toimus umbes päev tagasi
Liht-maaherilane Vespula vulgaris
Täpik-maaherilane Vespula germanica
Herilasi on tänavu tükk maad vähem, kui viimastel aastatel
Meie looduses elab umbes nelikümmend liiki herilasi. Täna vaatleme suuri pesasid rajavaid maaherilasi: eelnimettatud liigid ehitavad pesad üldjuhul maa-alustesse õõnsustesse, kas näriliste urgudesse või looduses leiduvatesse. Näriliste urg uuristatakse pesa kasvades lihtsalt suuremaks. Mõlemad liigid võivad suve lõpus inimasustuse läheduses tüütuteks kiusajateks muutuda sest pesad on suured, isendeid palju ning tööherilastel pole muud teha, kui sügise otsa lihtsalt ringi luusida, otsida puude alt valminud puuvilju, kiusata moosikeetjaid, õllesõpru… Koer, kes korra herilaselt salvata saanud, katsub triibulistest lenduritest mitte välja teha.
Neid, kes julgeks herilasepesa lahti harutada palju pole. Pruunkaru kaitseb tihe karvkate, aga nina on õrnaks kohaks, kuid herilasepesa sööb „ott“ ära tervenisti.
Herilaseviu
Herilaseviu Pernis apivorus
Teise julge paljastab nimi. Neid pesitseb meie looduses tuhatkond paari.
Kuidas röövlind suudab herilasepesa asukoha kindlaks teha? Herilaseviu jälgib, istudes mõnel kõrgemal kohal või uurib asja lennus tiirutavate herilaste liikumist, et avastada pesa asukoht. Maaherilaste puhul tuleb mätas pealt lahti rebida, et pesani jõuda, selle juures on abiks maru tugevad jalad. Järgmiseks kaitseks on tihe sulestik, kus suled paiknevad nagu kalal soomused. Teadlastel on hüpotees, et nende sulestiku kaudu eritab mingit kemikaali, millel on herilaste jaoks rahustav toime. Hoolimata pesa lahti lammutamisest rahunevad herilased üsna pea ja lindu eriti ei rünnatagi.
Toiduks tarvitatakse pesakannudes olevaid herilasevastseid. Pesitsusajal viiakse poegadele, keda on reeglina kaks, lammutatud pesakärjed, et noored linnud talvitusaladele rännates, mis lõuna pool Sahara kõrbe, teaksid, mida toiduks otsida. Muidugi lähevad toiduks kimalased ja teised mutukad, vahel kahepaiksed ja närilisedki.
Herilaseviu vanalinnud peaksid olema juba lahkunud, aga rändavaid noorlinde võime paari nädala jooksul veel kohata.
Herilaseviu poolt välja kaevatud herilaskärjed
