Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Kahevärvilise paju emasurvad
Kahevärvilise paju isasurvad
Ilm püsis nädala keskpaigani päeval soe ja päikseline, öösiti aga külmetas. Hommikuti oli rohi hallast valge ja muld varastel hommikutundidel pealt külmunud. Maksimaalsed termomeetrinäidud tõusid päeval õhus 12…15 kraadini.
Neljapäevaks läks taevas pilve, aga vihma ei tulnud. Ilm oli jahe ja tuuline. Õhutemperatuur tõusis päeval ainult viie kraadini, kusjuures tugeva tuule tõttu tundus ilm veelgi külmemana. Maksimaalsed tuulepuhangud ulatusid 13 m/s. Järgmistel päevadel ilm uuesti soojenes ja tuult jäi vähehaaval nõrgemaks.
Laupäeval ja pühapäeval küündisid maksimaalsed õhutemperatuurid uuesti 14 kraadini. Vihma ei tulnud enne kui alles pühapäeva õhtul. Õhuniiskus oli väike. Neljal päeval langes minimaalne relatiivne õhuniiskus 27…31%.
Talirukki oras kasvamas
Rohumaad hakkasid haljendama ja ainult kõige paksema kuluga paigad jäid endiselt luitunud halliks. Taliviljaorased sirgusid kõrgemaks. Põldudel käis hoogne talikultuuride väetamine ja hariti mulda. Põllumuld muutus juba pinnalt heledaks. Magesõstral ja osadel karusmarjapõõsastel tulid esimesed lehed nähtavale. Raagremmelgas ja kahevärvilised pajud jätkasid õitsemist, jalakas ja künnapuu alustaid õitsemist.
Valged krookused
Aedades jätkus varakevadiste lillede õitseaeg: lumekupud, lumikellukesed, märtsikellukesed, krookused, kuldtähed, lõokannused, kirgaslilled, lumeroosid, puškiiniad, kanakooled, sillad, kobarhüatsindid, lõhnavad kannikesed, varretud priimulad jt. Nartsissid siinkandis veel lahti ei läinud. Metsaalused sinetasid sinililleõitest, mille hulka võis näha ka kollaseid ja võsaülaseid.
Kaukaasia lumeroos
Kuulda oli väike-lehelinnu (rahva seas tuntud „lehmalüpsja“) laulu. Saabusid ka suurkoovitajad ja suurnokk-vindid.
Jõgeval, 18.4.2016.
