… ja mida kuulata

Postitas Looduskalender - N, 15.08.2019 - 15.15
Autorid

Fotod Arne Ader

Isane lauluritsikas

Isane lauluritsikas ( www.loodusemees.ee )

Sisu

 

Emane  lauluritsikas

Emane  lauluritsikas ( www.loodusemees.ee )

 

Harilik lauluritsikas       Tettigonia cantans

 

Meie mandriosas ei ole lauluritsikate siristamist võimalik kellegagi segi ajada. Ainult nemad alustavad oma kontserdiga õhtu hakul ja isasritsikate sirinat kuuldub ilusa ilmaga varaste hommikutundideni. Sirin sünnib eestiibu omavahel kokku hõõrudes.

Küllalt sageli alustavad isasritsikad oma kontserdiga juba rohurindes, aga mida aeg edasi, seda kõrgemale ronitakse: sirin kostub ju kaugemale ja peaks seega emasritsikatele meele järele olema.

Lauluritsikate sirinat võime looduses kuulda pea kõikjal: tee- või metsaveertes, heinamaal, taluaias, pargis, ainult sügavamasse metsa pole ritsikatel asja.

Kui kena ilmaga aias vastu pimedat istuda saame umbkaudu rehkendada, palju neid „laulumehi“ ümbruses on sest konkurendid hoiavad omavahel umbes paarkümne meetrist vahemaad. Isegi, kui päris hilju siristajale lähemale hiilida jääb isasritsikas vait.

Milline on lauluritsikate elukorraldus, mis meile tavaliselt nähtamatuks jääb?

Emasritsikad liiguvad „laulumehi“ ümbritsevas rohurindes, põõsastel või puudel ja oma partneri valivad välja just nemad. Mis sellest, et pimedas, kuid „liigutava laulu“ mõjul ronib ritsikaemand oma tulevase kaasa juurde.

Ritsikapaari kohtudes vakatab siristamine, isasritsikas haarab saabunud pruudi kaissu ja mõne aja möödudes siirdab oma seemnepakikese emasritsika muneti külge. Just muneti järgi tunnemegi päevasel ajal emasritsika ära sest selline „saba“ sarnane moodustis isasritsikatel puudub. Vaata loo alguses olevatelt fotodelt.

Mida siis emasritsikas koos seemnepakikesega omale saab?

Munemine on teadupärast energiamahukas toiming. Isaritsikalt saadud „pakike“ sisaldabki emasritsikale isegi midagi energiavarude täiendamiseks ja ta saab „käima peale“.

Pulmajärgselt siirdub emasritsikas maapinnale, kus munemine toimub korduvalt, aga väiksemate portsionide kaupa. Pika muneti abil on hõlpus mune edukalt sügavamale pinnasesse peita ja lauluritsikate noorjärke kohtame juba tuleva aasta maikuus.

Lauluritsikate välimikust: nad on helerohelised, „hobuse näoga“, kehapikkusega kuni kolm ja pool sentimeetrit, aga nende tundlad ületavad kehapikkuse.

Lauluritsikad on lennuvõimelised, nende tiivad jäävad kehapikkusest veidi lühemaks. Juhul kui näiteks mõnelt kõrgelt puult on vaja maanduda, siis neid kasutatakse.

Ritsikate jalad sobituvad ronimiseks hästi, lisaks saab tugevate tagajalgade abil sooritada pikki hüppeid. Ära märkimist vajab ka seik, et ritsikate kuulmisorganid ehk „kõrvad“ paiknevd hoopis tagajalgade säärtel.

Millest meie lauluritsikad toituvad? Tegu on rohurindesse hästi sulanduvate röövtoiduliste ritsikatega: kütitakse pisemaid putukaid kuni umbes kärbeste suuruseni, liblikaröövikuid, kuid vähesel määral manustatakse ka taimset toitu.

Sumedatel ja tuulevaiksetel hilissuve ja varasügise õhtutel on mõnus õues istuda, kuulata ritsikate sirinat, vaadelda lambivalguse sõõris lendlevaid ööliblikaid, selge ilmaga tähistaevast… Mida sügise poole, seda vaiksemaks, aga ka aeglasemaks muutub ritsikate sirin.

Linnulauluraadio helimaastikud on päevasel ajal lindude häälitsustest vaesemaks jäänud, aga tuulevaiksetel õhtutel ja öödel muutunud pigem ritsikaraadioks: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.