Mis on mets?

Postitas Looduskalender - L, 24.08.2019 - 10.10
Autorid

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Metsa väljaveo tee

Metsa väljaveo tee ( www.loodusemees.ee )

Sisu

Eelmise nädala keskpaigas jäi mulle silma Indrek Vainu sotsiaalmeediapostitus grupis Eesti Metsa Abiks. Ta oli refereerinud Keskkonnaministeeriumi klantsväljaannet “Eesti mets arvudes 2018”. Mäletan, et mingil ajal tõin selliseid statistilisi väljaandeid isegi kaasa konverentsidelt ja seminaridelt. Ei enam. Sest nendega pole midagi teha. Arvud on olemas ka internetis ja nii mõnigi puu saaks paberimassiks ajamisest säästetud. Tänapäeval peaksime ikka selgelt mõtlema, mida paberile trükkida ja mis teadmistena elektronvoogudesse jätta. Kindlasti ei peaks paberil olema see, mida vaid ühe korra kasutatakse, sest info aegub kiiresti ja... see, mis ikkagi kajastab väga ühekülgset vaadet asjale.

Mis on teile viimase aja metsanduspoliitikast kõrva taha libisenud? Milline info? Kõige võimsam sõnum on see, et “Eestis pole metsa olnud kunagi nii palju kui praegu”. Minagi võimendasin seda sõnumit nüüd taas ja see on olnud ka selle sõnumi välja töötanud reklaamibüroo eesmärk. Inimestel pole enam keskendumisvõimet üle kahe minuti ja meelde jääbki vaid välja hõigatud lause.

Aga proovin nüüd seda lauset tühistada. Eestis pole kunagi olnud nii vähe metsa kui praegu!

On lageraied, on hulkuvad karud, kellel pole enam karulaant, on pankrotieelne saetööstus, on kadunud marja- ja seenepaigad...

Metsa väljaveo tee

Metsa väljaveo tee ( www.loodusemees.ee )

Kel keskendumisvõimet rohkem, võiks nüüd ka edaspidist juttu kuulata.

Mis üldse on praeguse metsanduse mõttes mets? Defineeritakse teda nii: “Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast ja sellel kasvavast taimestikust ja seal elavast loomastikust.”

Metsa eeltingimuseks on tänapäeval metsamaa olemasolu. See on kõige tähtsam. Ja mingi maa metsaks arvamise eelduseks on see, et seal kasvaks täismehele rinnuni – 1,3 meetri kõrgused puukesed ja sellist ala oleks mingis kohas 0,1 hektarit ja neid oleks sellel alal 30% maast.

Pajuvits võib teatavasti aastaga 2 meetri kõrguseks kasvada, leppki saab heal pinnasel aastaga metsaks. Kask ja haab muudavad teie aiataguse heinamaa kahe aastaga metsamaaks. Ja seda kohutavat metsa pealetungi valvavad meil nüüd taevast kaamerad.

Hullemgi veel, selline noor võsa kasvab mõne aastaga nii tihedaks ja tekitab hoogsa “metsa juurdekasvu”, mis annab metsamajandajatele õiguse hulgaliselt vanu puid maha raiuda. Sest raieõigust määratakse metsa juurdekasvust lähtudes. Mida noorem võsa, seda kiiremini kasvab, seda rohkem võiks nagu meil Eestis raiuda.

Jäägu see metsamajandajate südametunnistusele. Aga eks nemadki näevad praegu kosmosepiltidelt, et Eestimaa on raiutud lapiliseks. Meie mets näeb välja nagu lapitekk. Ja kui varem öeldi, et mets on meie kasukas, siis praeguseks on see väga räbaldunud lapitekk – osa lapid nii hõredad, et paistavad läbi. Või väga vana paigatud kasukaräbala moodi.

Meie maad noorde võsasse mähkiv metsandus püüab inimesi hullutada faktiga, et Eestis on üle 60 aastast metsa 39%. Toomata eraldi välja, et eestlase mõistes on mets ikkagi alles 80-100 aasta vanune puude kogumik. Selline, mille pilti nähes ka laps ütleb – see on mets.

Sellist metsa on kümneid protsente vähem, kui palju sellest vestab vaid tuul, sest sellest salapärasest kolmandikust vanemast metsast on veel suur hulk tõesti vanasid rabametsi, kuusehekke ja alleesid.

Aga kui kaks slaidi kokku panna, siis sellest 39% vanast metsast asub 25% kaitstavatel aladel. Aga sealtki raiutakse piiranguvöönditest suure hooga. Sest sel aastal on saetööstuse varumisplatsid eriti tühjad. Kui olete vaadanud, millised metsaveo autod teedel liiguvad, siis neid on kahte sorti – need, millel on peal erivanuseline mädade südamikega soomets ja väga peenikeste puudega koormad.

 

Kuused ridades

Kuused ridades ( www.loodusemees.ee )

Aga veel metsastatistikast. Kõige enam on meil 30-50 aastaseid metsi. Ehk siis neid, mida koolilapsed 1960-1980ndatel aastatel istutamas käisid ja kuhu metsavahid koos metsnikega puid istutasid. Ilmselt ei ole suures saetuhinas neil lootustki 100-aastaseks palgimetsaks kasvada.

Koosseisuliselt on meil kõige rohkem männimetsi, aga juba on sellel üsna lähedal kaasikute hulk. Arvestades, et männikute hulgas on ka suures osas meie rabametsi, siis ongi pilt selline, et Eestimaa kõige tavalisemaks metsaks on saamas lageraielankidele kasvanud kasevõsa.

Milline pilt peaks ehtima meie metsaväljaandeid? Praegu veel tublide pioneeride sirgetesse ridadesse istutatud männipuudega mets, selline, mille ümbert saab ühe käega kinni võtta. Või siis männijässidega rabamets.

Aga endise hooga raiudes saame paarikümne aasta pärast kasemetsade kuningriigiks.

Ja raiumise lõppu pole näha, sest Vene mets põleb ja sellega seonduvalt ka meie metsatööstusesse investeeritud raha.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.