Luigesügisest

Postitas Looduskalender - N, 10.10.2019 - 16.16
Autorid

Fotod Arne Ader

Laululuiged ja väikeluiged. Matsalu

Laululuiged ja väikeluiged. Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Sisu

 

Väikeluik       Cygnus columbianus

 

Laululuik         Cygnus cygnus

 

Võime juba kohata rändepeatusele jäänud luiki kelle harjumuspärasteks peatuspaikadeks võime pidada Matsalu lahte, Haapsalu lahte ja Silma looduskaitseala. Meie suursaarte ümbrust, aga samuti Pärnu lahte, Häädemeeste rannikut või Audru poldrit. Idapoolsed rändureid kohtame Peipsi järvel, Kallaste-Mustvee rannikualadel, aga samuti Lahepera järvel.

Väikeluiged on Eestist tavapäraselt talvitusaladele siirdunud novembrikuu teisel poolel, kuid koos sügisaja pikenemisega märkame rändureid ka hiljem. Talvitujaid võime samuti kohata, aga üksikult seltsis laululuikedega – kõik oleneb talve karmusest ja muidugi jääoludest.Väikeluikede vaatlused: LINK

Kui vaadata Arne päise pilti võime õdeda, et kogenematul linnuvaatlejal võib väikeluige ja laululuige eristamine osutuda üpris keeruliseks, aga just sügisrändel võime luiki segaparvedes kohata.

Kuidas ikkagi eristada valge sulestikuga liigikaaslastest vanalinde?

Juba nime järgi võime otsustada, et väikeluiged on laululuikedest pisemad, kergemad ja veidi lühema kaelaga, aga kaugelt ja palja silmaga kujuneb eristamine juba keeruliseks.

Tähelepanu tuleks pöörata lindude nokale.

Kui väikeluige nokatüviku kollane värv katab nokast vaid 1/3 ulatuses ehk näib kaugelt mustana, siis laululuigel on asi vastupidine ja nokk paistab kollasena. Tänavusuvised noorlinnud tunneme ära kaugelt, nemad on halli sulestikuga.

Rändeparvedest kostab meile tuttavat laulululuikede trompetihäälset, kolme kuni neljasilbilist kluugutamist. Väikeluikedelt kuuleme vaid paari järjestikulist klähvatust.

Laululuikede vaatlused: LINK

 

Laululuiged kõrrepõllul

Laululuiged kõrrepõllul ( www.loodusemees.ee )

Pesitsevaid laululuiki on Eestis registreeritud alles viimase mõnekümne aasta jooksul. Pesitsuspaikadeks sobivad enamalt jaolt rabajärved või suuremad laukad.

Laululuikede massilisem ränne jääb väikeluikedega võrreldes mõnevõrra hilisemaks ja läbirändureid oma talvitusaladele võime märgata ka detsembrikuus.

Tavaliseks vaatepildiks on avavetel talvituvad laululuikede seltsingud nii Põhja-Eestis, kui Lääne-Saaremaal. Pehmemate talvedega kuni tuhatkond lindu, karmimate talvedel vast mõnisada.

Laulu- ja väikeluiged. Matsalu

Laulu- ja väikeluiged. Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Meil hästituntud kühmnokk-luikedest vast  

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.