PaleoBlog: “Ürgmerede põrnikad”

Postitas Looduskalender - N, 17.10.2019 - 10.10
Autorid

Kirjutas, pildistas ja illustreeriva materjaliga varustas Erik Abner

trilobiit

Sisu

Kui aastal 1968 Operaator Kõps ühel seiklusrikkal päeval Kivikuninga koopasse astus, siis esimese kivistisena kohtas ta seal just maailmakuulsat trilobiiti.

Trilobiidid on dinosauruste kõrval vast ühed kõige ikoonilisemad väljasurnud loomad, seda tõenäoliselt just oma isepärase välimuse tõttu. Ma aiman, et just seepärast Iko Maran trilobiidi välja valiski Kõpsi kõrvale. Kuid lisaks koheselt äratuntavale välimusele, on neil ka evolutsioonis ja teaduse ajaloos märkimisväärne roll olnud.

Trilobiidid olidomal ajal nii-öelda merede valitsejad, olles ühed esimesed lülijalgsed terves loomariigis. Kuigi tänapäevaks on kõik trilobiitide rühmad välja surnud, siis on kivististe kujul säilinud üle 20 000 erineva trilobiidi liigi. Nende areng algas juba enne Kambriumi ajastut (~550 miljonit aastat tagasi) ning trilobiitide viimased perekonnad surid välja Permi ajastu lõpus (251 miljonit aastat tagasi).

Vanim ürgne trilobiitide eellane, kellel on tuvastatud eristatav pea ja saba, avastati hiljuti Hiina kivimitest. Nägi ta välja umbes selline:

ürgloom

Nagu ka trilobiitide loomade nimetusest aimata võib (trilobos - “kolm tahku” kreeka keeles), siis on nende kõige selgemini eristatav omadus kolmetahuline sümmeetria. Ehk siis kõikidel trilobiitidel eristub selgelt vasak, parem ja keskmine osa (loobused). Lisaks on tervikliku trilobiidi kivistise puhul võimalik eristada peakilpi, lülilist kereosa ja sabakilpi: 

 

Trilobiidi anatoomia Osmussaare ChaTrilobiidi anatoomia Osmussaare Chasmops Odini liigi näitel. smops Odini liigi näitel. Foto: Mare Iskar (http://geocollections.info/specimen/214713)

Eestis leidub hulgaliselt trilobiite Ordoviitsiumi ja Siluri ajastutest ning mõningal määral ka varasemast Kambriumi ajastust. Üldjuhul jäävad trilobiitide suurused siinkandis kuskil 2 - 10cm vahele, kuid mõnikord võib sattuda peale ka suurematele isenditele. Maailma suurima trilobiidi rekord kuulub ühele pirakale lamedale loomale nimega Isotelus Rex (72cm!!!), kes leiti Põhja-Kanadas jõekaldalt paekivi seest:

Isotelus Rex’i väljakaevamine.
Isotelus Rex’i väljakaevamine. Foto autor: Dave Rudkin (avastaja)

Kõige suuremad terviklikud trilobiidid on Eestis tulnud välja põlevkivi kaevandustest - need loomad olid üle 20cm pikad ( Eesti suurim trilobiit:
https://fossiilid.info/11410 ).

Trilobiitide kestad säilisid vägagi hästi, kuna need sisaldasid hulganisti kaltsiumkarbonaati (CaCO3), mis omakorda aitas kivistumisele kaasa. Sarnaselt tänapäevastele lülijalgsetele (krabid, vähid jne) vahetasid ka trilobiidid oma kestasid:

trilobiit

Seetõttu leiame me vägagi tihti juba mahajäetud kivistunud kestasid, mitte aga terviklikke loomi. Tervenisti säilinud trilobiidi leidmine on juba tunduvalt haruldasem juhtum ning nad on Eestis II kategooria looduskaitse all. 

Mõnikord võib ka leida trilobiitide kestade “pesasid”, kus ühel kivilahmakal on kümneid erinevaid sabakilpe ja muid kestatükke näha. Arvatakse, et sarnaselt tänapäevastele koorikloomadele, said ka trilobiidid peale teatud perioodide kokku ning vahetasid üheskoos oma kestu. Sedaviisi karjas kestade vahetamine võimaldab neil loomadel end ühes oma õrneimas elufaasis paremini kaitsta kiskjate eest.

 Paekivi tükk Saka rannast, kus on vähemalt tosina erineva trilobiidi kestade tükid. Eriti hästi paistavad silma just sabakilbid (punases kastis välja toodud).
Paekivi tükk Saka rannast, kus on vähemalt tosina erineva trilobiidi kestade tükid. Eriti hästi paistavad silma just sabakilbid (punases kastis välja toodud).

Kõige tihedamini leidub just trilobiitide sabakilpe, mis koosnevad kokkukasvanud lülidest. Neid leidub erinevates suurustes igal pool Eesti paekivis:

Kõige tihedamini leidub just trilobiitide sabakilpe, mis koosnevad kokkukasvanud lülidest. Neid leidub erinevates suurustes igal pool Eesti paekivis:

Erinevad sabakilbid Põhja-Eestist (Ontikalt, Osmussaarelt, Padiselt). Sabakilbid võivad tulla vägagi erinevates suurustes, kuubik paremal-keskel on 1cm laiune. 

Tunduvalt harvemini leidub aga mitmetest lülidest koosnevat kereosa või eriti habrast peakilpi. Peakilbi teeb eriti huvitavaks asjaolu, et mõnikord on võimalik isendeid kellel on säilinud silmad.

Kõikide loomaliikide kõige vanemad silmad maailma ajaloos pärinevad just Eestist leitud Kambriumi aegsetelt trilobiitidelt (https://novaator.err.ee/647349/eestist-leiti-teadaolevalt-maailma-vanim-silm).

Sarnaselt tänapäeva putukatele, koosnesid trilobiitide liitsilmad sadadest väikestest eraldiolevatest läätsedest. Isiklikult on üks mu lemmikmomente fossiile otsides trilobiitide silmade leidmine, sest iga säilinud silm on uskumatult detailne jäljend loomariigi arenemisvõimest, bioloogilisest ajaloost ning evolutsioonist.

Silmade näited profiilist vaadatuna. Vasakul on trilobiidi pea Jägalalt, vasakul on terviklik trilobiit Alliklepast

Silmade näited profiilist vaadatuna. Vasakul on trilobiidi pea Jägalalt, vasakul on terviklik trilobiit Alliklepast (Harjumaalt).

Mõned aastad tagasi avastati Ida-Virumaalt vägagi haruldane ja suhteliselt silmatorkav liik nimega Telephina, kes oma hiiglaslike silmadega oli sarnaselt tänapäevastele kiilidele võimeline peaaegu kõikjale ümberringi nägema. Telephina’d olid aga võimelised ringi ujuma ning jahtima zooplanktonit (http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel4651_4623.html).

Telephina pealtvaates.
Telephina pealtvaates. Autor: Franz Anthony

Valdav enamus trilobiite olid üldjuhul aga põhjaelulised ning toitusid pigem raipest või muda-organismidest. Nagu ka eelneva Telephina näitel näha on, siis arenesid trilobiitidel välja ka ogad üle kere. Nende odade eesmärk oli tõrjuda kõikvõimalikke kiskjaid ning teha end võimalikult ebaisuäratavaks saagiks. Teine viis kuidas trilobiidid ennast kaitsesid, oli kerra tõmbamine.

trilobiit

Kerra tõmmatest jäi kiskjatele nähtavaks ja hammustatavaks ainult trilobiidi kõige kaitstumad küljed. Ükskõik kui karastunud alfa-kiskja sa ka poleks, kerratõmbunud ogapalli allaneelamine oleks vägagi ebamugav olnud.

ogalik

Ogalik Peterburi lähistelt. Sellise looma kivist välja puhastamine (prepareerimine) aega võtab tõenäoliselt nädalaid, kui isegi mitte kuid.

Nii. Nüüd on kõik selge, mis trilobiitide kohta selge peab esialgu olema. Lähme neid otsima!

Trilobiitide vald

Kindlasti võib leida trilobiitide tükikesi ja harvemal juhul ka terveid isendeid üle kogu Eesti (kaasa arvatud varasemalt soovitatud Ontika rannast, kussabakilbid võivad mõnikord ulatuda üle 10cm laiuseks!)

Kuid randades on nad tavaliselt mere poolt täiesti ära kulutatud.

Eelnevalt sai mainitud, et Jõelähtme vallast on leitud maailma vanim silm. Niivõrd vana olevust ma siinkohal lubada ei saa (~530 miljonit aastat vana), küll aga soovitaks ma külastada Sul seal “trilobiitide vallas” Jägala juga. 

Jägala juga
Jägala juga asub Kesk-Ordoviitsiumi paekivi peal, mis on pärineb umbes 466 miljonit aastat vanast ajast (Kunda lade).

Kui minna uurima juga alumiselt tasemelt, siis paljanduvad umbes 8 meetri kõrguselt erinevate ajastute liiva- ja paekivid. See kihtide mäng koos talvise või kevadise joamühinaga on eriti võimas ja veel, kui veetase on just hiljuti tõusnud. Kui aga on huvi kivistisi otsida, siis ma soovitan hoopis minna ülemisele tasemele jõe põhjaküljele ning jalutada umbes 100-300 meetrit ülesvoolu:

juga

Seal on kuivematel perioodidel võimalik näha Jägala jõe poolt lihvitud paekivi kihti. Ja see kant lausa kubiseb kivististest! Märkisin punasega kaardil soovitatava matkaraja. Rajale võib läheneda ka lõuna poolt ning jalutada üle tammi.

joonis
Üks mu sõber on kutsunud seda kanti “ükssarvikute surnuaiaks” ning ma arvan, et ta pole oma analoogiaga eksinud. Iga sirge kitsas triip järgneval fotol on kas nautiloidi koda või koja jälg. Ning selline vaatepilt pole Jägala jõe ääres üldsegi haruldane.

Üks mu sõber on kutsunud seda kanti “ükssarvikute surnuaiaks” ning ma arvan, et ta pole oma analoogiaga eksinud. Iga sirge kitsas triip järgneval fotol on kas nautiloidi koda või koja jälg. Ning selline vaatepilt pole Jägala jõe ääres üldsegi haruldane.
Siinkohal ka mõned nautiloidide ja tigude näited Jägala kaldalt:

Nautiloidide kodade läbilõiket. Jägalal on jõgi aastatega paljusid fossiile iseseisvalt ringi liigutanud, seetõttu tuleb seal jõeäärsetes kivihunnikutes natuke sobrada. Aga mõnikord leiab sealt „kulda“.

Nautiloidide kodade läbilõiket. Jägalal on jõgi aastatega paljusid fossiile iseseisvalt ringi liigutanud, seetõttu tuleb seal jõeäärsetes kivihunnikutes natuke sobrada. Aga mõnikord leiab sealt „kulda“.

Kõige pirakama nautiloidi läbilõige, mis ma elus näinud olen. Mu jalg asetseb looma elukambris ning paremal on individuaalsed kambrid. Koja sabaotsa polnud tal kahjuks säilinud, kuid ma arvan ta oli umbes 1,5m pikkune.

Kõige pirakama nautiloidi läbilõige, mis ma elus näinud olen. Mu jalg asetseb looma elukambris ning paremal on individuaalsed kambrid. Koja sabaotsa polnud tal kahjuks säilinud, kuid ma arvan ta oli umbes 1,5m pikkune.

Leia pildilt VÄHEMALT kolm nautiloidi!
Leia pildilt VÄHEMALT kolm nautiloidi!

Seasabad (tegelikult on teokarbid)

Seasabad (tegelikult on teokarbid)

Lõpueksam: Kumb on tigu ja kumb on nautiloid?
Lõpueksam: Kumb on tigu ja kumb on nautiloid?


Aga aitab tigudest ja nautiloididest, me tulime siia ikkagi ju trilobiite vaatama. Trilobiidid säilivad haruharva terviklikuna looduses. Üldjuhul nad murenevad loodusjõudude poolt ning me leiame ainult nende erinevaid tükikesi. Ka Jägalal on võimalik leida hulgaliselt nii sabakilpe, peakilbi tükikesi või ka lülisid.

Trilobiidi sabakilp Jägalalt
Trilobiidi sabakilp Jägalalt

Trilobiidi pea (eestpoolt vaadatuna). Looma pealmine kitiinkest on maha kulunud, kuid silmad on hästi säilinud.

Trilobiidi pea (eestpoolt vaadatuna). Looma pealmine kitiinkest on maha kulunud, kuid silmad on hästi säilinud.

Hea otsimise korral võib sealt leida jõe poolt ära lihvitud ja vigastatud isendeid:

Hea otsimise korral võib sealt leida jõe poolt ära lihvitud ja vigastatud isendeid:

Võrreldes aga ülejäänud paikadega, kus ma siiamaani fossiile Eestis otsinud olen, on Jägala jõe äärsel alal üks isepärane omadus - nimelt on seal paljud trilobiidid oma jäljendi paekivisse jätnud! Loomad ise on tõenäoliselt jõevooluga juba minema ujunud aga nende püherdamise jäljed on vägagi selgelt seal veel näha.

Võrreldes aga ülejäänud paikadega, kus ma siiamaani fossiile Eestis otsinud olen, on Jägala jõe äärsel alal üks isepärane omadus - nimelt on seal paljud trilobiidid oma jäljendi paekivisse jätnud! Loomad ise on tõenäoliselt jõevooluga juba minema ujunud aga nende püherdamise jäljed on vägagi selgelt seal veel näha.

Siinkohal soovitaks ma Sul iseendale ja ka kõikidele sõpradele savi-trilobiite teha :)
See on imelihtne.

Juhend savi-trilobiitide tegemiseks

Juhend savi-trilobiitide tegemiseks

Tänapäeval müüakse kunstipoodides erinevates värvides savisid, mis võivad väga efektse tulemuse jätta. Kuna lõpptulemusel on vägagi palju varjude ja kontrasti mängu vaja, siis ma soovitaksin pigem tumedaid värve (mitte nagu üleval olevas juhendis).

Soovitan see fossiili süvend puhastada enne tolmust, mudast ja muust looduslikust materjalist. Muidu jääb savijäljend väga kole.

EESTI PUHTAKS! Soovitan see fossiili süvend puhastada enne tolmust, mudast ja muust looduslikust materjalist. Muidu jääb savijäljend väga kole.


Rebala kivikalmed

Kui sa juba Jõelähtme valda satud, siis soovitan ka läbi põigata Rebala kivikalmete juurest, Narva maantee ääres.

Seal nimelt asuvad üle kolmekümne pronksiaegse haua (8.saj e.Kr.), mis tulid 1980-ndate keskel tee-ehituse käigus välja.

Kahjuks tolleaegsed ehitajad ja arheoloogid tõstsid neid haudu ümber (ega ometi ju teed kõrvale selliste tühja-tähja-kivihunnikute pärast suunama ei saa hakata), kuid väidetavalt on nad ikkagi oma originaalkujul säilinud. Ja kuna need hauad on tehtud kohalikust paekivist, siis võite ka sealt otsida kivistisi. Arheoloogid on väitnud, et just hauaplaadid, milledel oli palju kivistisi peale, olid asetatud haudadel väljapoole.

Rebala kivikalmed​​​​​​​

Selle ajaloolise soovitusega ma tõmbangi seekord otsad kokku.

Ilm on praeguse seisuga õues veel täiesti mõistlik, nii et nüüd kõik see mees vutt-vutt veel kive korjama, enne kui lumi maha tuleb!

Järgmine kord räägime lähemalt aga taimestikust ning külastame mõningaid Eesti saari.

Lõpetuseks tahaks veel lihtsalt mainida üht vanarahva tarkust:

trilobiit

Lisalugemist:


Väike nostalgiareis: “Operaator Kõps kiviriigis”   
https://tv.delfi.ee/varia/operaator-kops-kiviriigis?id=67223058


Trilobiidi prepareerimine:

Kui Sul juhuslikult õnnestub leida terviklik trilobiit, siis on vägagi tõenäoline, et ta on veel kinni ümbritsevas maatriksis(kivis). Seetõttu võib proovida seda kivist puhastada ning mõnikord tuleb sealt välja täitsa kena karamellikarva isend. Antud isendi puhastamine võttis mul küll päris korralikult aega, aga lõpptulemus on täitsa kena :

Trilobiidi prepareerimine:

Natuke professionaalsem prepareerimine:
 

Trilobiitidega äritsemine:
Venemaalt, ja eriti Peterburi kandist müüakse vägagi palju trilobiite. Sarnased isendid peaksid ka Eestis leitavad olema. Aga Eestis on terviklikud isendid looduskaitse all ning nendega äritsemine on ebaseaduslik!

https://novaator.err.ee/255814/pealtnagija-eesti-kaudu-kaib-suurejooneline-fossiiliari
https://www.amnh.org/research/paleontology/collections/fossil-invertebrate-collection/trilobite-website/trilobite-localities/aseri-horizon-trilobites-from-russia-with-love

https://www.youtube.com/watch?v=vratJ9uGDfs


Eesti Loodusmuuseumi geoloog Sander Olo ühe piraka trilobiidiga:

https://etv.err.ee/942373/tutvume-polevkivi-ja-fossiilidega

Hoia silmad lahti ja äkki leiad ka Eesti põlevkivist selliseid purakaid.

Inglisekeelne podcast intervjuu Isotelus Rex’i avastanud paleontoloogiga:

http://www.palaeocast.com/episode-2-isotelus-rex/

Sildid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.