Pildistas Kaido Einama
Luigepere kaldamadalas
Kühmnokk-luik Cygnus olor
Napilt nädala eest oli Loode-Eestis näha esimest luigeperet poegadega ja need pisikesed sulekerad saavad juba poolesaja päeva pärast lennuvõimelisteks.
Luigepojad toidavad ennast ise, vanalinnud liiguvad koos väikestega maru madalas vees, kus pojad veetaimi põhjast kätte saavad.
Kühmnokad liiguvad poegadega „oma territooriumil“, kus liigikaaslasi ei sallita. Sissetungijaid ähvardab seljale kaardu tõstetud tiibadega isaslind, kes häirija poole ujuma asub. Vahel polegi tõrjutavateks liigikaaslased, vaid paat merel, vahel avamerel liikuv „valge reisilaev“ – isaslinnu vapper käitumine peab perekonnale muljet avaldama.
Veepiiril nii ööbitakse, kui käiakse väikeste poegade puhkamas ning rannale tullakse ka siis, kui poegade jaoks osutuvad lained liialt suureks. Mererannas varahommikul või hilisõhtul ringi luusivale rebasele näidatakse „koht kätte“ sest suure linnu noka- ning tiivahoobid võivad väikekiskjale saatuslikuks osutuda, kui röövlimõtetega tegelane ei märka taanduda.
Piki mererannikut lendavad kühmnokk-luikede salgad, kes omale sobivat toitumiskohta otsivad, need koosnevadki peaasjalikult mittepesitsevatest noorlindudest sest esmakordselt asutakse pesitsema kolmandal eluaastal.
