Oktoobri kolmas nädal. Täiskuu ja sääsed

Postitas Looduskalender - E, 21.10.2019 - 09.09
Autorid

Kirjutas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Sisu

Eelmine nädal oli kõige kummalisem nädal - oma soojuse ja ärevusega. Täiskuu tõi meile ilusa ilma, millist juba tükk aega ootasime. Vanarahvas kõneles ikka, et selline, milliseks täiskuu ilma muudab, püsib ta vähemalt järgmise noorkuuni. Siiski võib sügisesel ülemineku ajal ilmal ülemeelikust ette tulla, nii et milleski ei saa kindel olla.

 

Päikeseloojang. Otepää kõrgustik

Päikeseloojang. Otepää kõrgustik ( www.loodusemees.ee )

Küll olid eelmisel nädalal kõige ilusamad kollase juustukera sarnased täiskuuõhtud ja punase õhupallina loojuva päikese hämarikud. Nii ilusad, et see ajas inimesed jalutama ja motoratturid hulluks.

Aga päevasoe tõi välja ka sääsed ja ma ei uskunud oma silmi, kui nägin aknast mööda laperdamas hiigelsuurt liblikat – tõenäoliselt pääsusaba. Aga pääsukese saba oli ka tõeliselt taevas, teisipäeval keerutas tükk aega mu maja kohal suitsupääsuke, pole aimugi, mis oli tal mõttes või südames. Küllap kandsid ta siia tugevad tormituuled või oli ta hiline pesitseja.

Aga muud linnud on juba täiesti sügisesed, aias sehkendavad rasvatihased ja põhjatihased. Põldudel on lõppenud sügiskünd ja rongad nokitsesid siin-seal adratera ette jäänud loomakesi. Üksi. Must lind keset läikivat künnimulda.

Hanede hääli on sel aastal sisemaal vähe. Luikigi pole Tartuni jõudnud. Aga see-eest askeldavad ringi hiigelsuured hallrästa parved. Ühel päeval lugesin neid alõtšahekist mu kõndimise ees lendu tõusmas: üks, kaks ... kuuskümmend seitse, kuuskümmend kaheksa... ei see viimane oli hoopis siidisaba.

 

Hallrästad

Hallrästad ( www.loodusemees.ee )

Siidisabasid tiristab nüüd siin ja seal, aga nad ei ole veel suurematesse parvedesse kogunenud ja seltsivad pigem tõesti hallrästastega.

Mul on hea meel, et linnades on senisest enam varblasi, vahepeal kartsid linnu-uurijad juba nende kadumist.

Ja tundub, et linnumeeste aastatepikkune meediatöö on hakanud vilja kandma – inimesed pole veel linnusöögimajasid välja pannud, kuigi tihased aktiivselt akendele koputamas käivad. Aga pole söögimajasid, pole linnas veel suuri rohevindi parvesid.

Taimerahvas on aga tõsiselt ära pööranud. ERMi peahoone all tiigis õitseb jälle varsakabi, mu murul on siin-seal kollased võilillesilmad. Arvata võib, et sel nädalal tuleb mõni õunapuuõie, sinilille või kullerkupu-uudis.

Aga lehed on puudel täiesti lahti ja suures osas juba pudisenud. Kui hommikuti ümbermaja jalutuskäigu teen, siis sikutan teraapia mõttes õunapuudel lahtiseid lehti. Hea rahustav tegevus, nagu stressipalli sõtkumine.

 

Härmatis kilpjalgadel

Härmatis kilpjalgadel ( www.loodusemees.ee )

Aga metsaserv suutis sügise pöördumatult vastu võtta. Alles veidi aega tagasi näitasid kilpjalad, need lagedama maa sõnajalad, ilusaid kuldseid värve, aga nüüd on nad mullapruunid vööd ümber metsa piha.

Tuuled suutsid mu maakodus võtta järgmise põlispuu, vana isase remmelga, mille kollased urvad oli mesilaste esimene näljaleevendus kevadel. Ei tea, kas on ümbritsevatesse metsadesse mõni tuulekoridor raiutud või püsiv tuule suund muutunud. Aga meie puud on saanud ka rahulikult võra kasvatada, ehk liiga suureks, pole ju kahel viimasel aastal juulikuiseid suvetorme olnud. Rääkige siis veel, et kliima ei muutu.

Oktoobrikuu on meie rahvakalendri tähtpäevade poolest kõige vaesem kuu. Küllap sellepärast andis siia sättida ka selleks laupäevaks, 19. oktoobriks hõimupäeva. Otsi sinagi mõni põnev loeng, kontsert või tegevus, mida hõimurahvaste kohta praegu pakutakse.

Aga kindlasti tasub ilma tähele panna. Viimase pääsukese lahkumine pidi tooma kiire talve. Samas kui kusagil veel müristaks, siis oleks pikka ja sooja sügist loota. Eriti paksu lumega talve ei tohiks tulla, sest sel aastal pole tammetõrusid nii palju, et talve juba nälja-aastaks nimetada. Kased, mis sel aastal hästi kollased, tõotavad õllesõpradele järgmiseks aastaks head kesvavilja kulda.

Pihlapuu

Pihlapuu ( www.loodusemees.ee )

Punased pihlakad lubavad aga ka tulekahju aastat – loodame siiski, et metsatulekahjude osas suudetakse üleilmselt organiseeruda. Kuid tänavune hea pihlasaak tõotab ka tulevast head metsamarja-aastat.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.