Lendoravad elavad raskeid aegu

 

 

 

Kavatsus oli lendoravate elust kirjutada eelmisel nädalal, kuid vihje, et võivad ilmneda mõningad muutused sundis ootele jääma – täna allkirjastatiKeskkonnaministeeriumis lendorava kaitse tegevuskava.

 

Ega neid pisiimetajaid mujal EL ei ela, peale Eesti ja Soome ning eelnimetatute naabermaal Venemaal.

 

Meie lendoravate uurija Uudo Timmi möödunu aasta seire annab teada pea neljakümnest asustuskohast, aga see ei näita täpset lendoravate arvukust (hinnanguliselt paarsada isendit või veidi enam). Meie teise sama ala asjatundja, zooloog Jaanus Remmi arvamuse järgi on tänaseks lendoravate arvukus langenud alla saja isendi…

 

Lisalugemist eelmise nädala valguses.

 

MTÜ Noored Rohelised avasid FB-s lendoravate kaitse kogukonna: LINK

 

Eile 25. tegevusaasta juubelit tähistanud Elfond on aastaid püüdnud lendorava kaitsega tegeleda – tegu ju organisatsiooni vapiloomaga: LINK

 

Lugeda soovitaks Aleksei Lotmani artiklit: Lendorava kodu katlasse?: LINK

 

Lendorava asurkonna säilimist mõjutavatest ohuteguritest on kriitilise tähtsusega elupaikade isoleeritus ning kadumine ja asurkonda moodustavate loomade väike arv. Lisaks ohustavad liiki kisklus, pesapuude raie, häirimine ja kliima muutumine.

 

Prioriteetsete tegevustena nähakse kaitse tegevuskavas ette lendorava püsielupaikade moodustamist ning potentsiaalsete elupaikade inventeerimist, et tagada liigile sobivate elupaikade säilimine vajalikus mahus. Tähtsal kohal on tugiasustamine, elupaikade taastamine, tehispesade paigaldamine ja hooldus, kisklussurve vähendamine, liigi taasasustamise ja asurkondade isoleerituse uuringud ning maaomanike nõustamine.

 

Kaitsetegevuste lähiajaeesmärkideks on:

·        lendorava säilimine Eestis vabalt looduses elava liigina

·        saavutada leviku tase, mille puhul jooksva aasta kohta oleks registreeritud vähemalt 60 asustatud lendorava elupaika

·        liikumiskoridoride tagamine Alutaguse piirkonna lendorava elupaikade vahel

·        arvukuse languse peatamine

·        lendorava levialal potentsiaalsete, kuid praegu asustamata lendoravale sobivate elupaikade kaitse, võimaldamaks säilitada loomade omavahelist sotsiaalset sidet ning populatsiooni taastumist.

 

Lendorava kaitse pikaajalisteks eesmärgiks on lendorava elujõulise asurkonna tagamine, mis koosneb vähemalt 250-st asustatud leiukohast.

 

Lendorav kuulub Eestis I kaitsekategooriasse, aga nende levik on viimase sajandi jooksul tugevalt vähenenud ja tänapäeval võib lendoravat leida vaid Virumaa vanades metsades sest teistes piirkondades on lendorav suure tõenäosusega välja surnud. Ka Virumaal on lendorava levila võrreldes varasemate perioodidega oluliselt ahenenud. Kui 2012. aasta seisuga oli keskkonnaregistris 102 lendorava leiukohta, siis 2014. aastal oli teada vaid 37 asustatud lendorava leiukohta.

 

Esimene lendorava kaitse tegevuskava Eestis koostati 2006. aastal ja käesolev kaitse tegevuskava on selle jätkukavaks. Kava koostati lendoravaekspertide, erinevate huvigruppide, Keskkonnaameti, RMK ja Keskkonnaministeeriumi koostöös.

 

Tegevuskava koostamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Kinnitatud tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel: LINK

 

Kümne aasta eest peitis Rainar Kurbel ennast kümme päeva Alutaguse metsades, et lendoravaid jäädvustada.

 

 

Vaata Rainari lendorava pilte Loodusemehe pildipangas: LINK