Harilik näsiniin Daphne mezereum
Näsiniint peame tundma kuna mürgine on kogu taim ja inimese tapmiseks piisab juba tosina marja manustamisest, aga viljadest allpool.
Hariliku näsiniine viljad valmivad, taimi kasvab hajusalt üle kogu Eesti. Peamiselt segametsade alusrindes, aga sageli ka soostunud kasvukohtadel, eelistades lubjarikkamat ja viljakamat mulda.
Näsiniin on väheharunev, kollakashalli koorega põõsas, mis võib sirguda kuni pooleteise meetriseks.
Taime pikliksüstjad lehed on terve servaga paiknedes taime varrel erinevalt: põõsa ladvas näeme lehti kimpudena, aga varrel hõredalt.
Erksavärvilised ja kaunid, ovaalsed luuviljad (rahvakeeli marjad) kinnituvad võrse ligi ja lehekimbu alla ja silmapaistvaid mürgimarjade kobaraid märkame looduses juba kaugelt.
Tõsise mürgistuse peaks tekitama juba paari marja manustamine, kuid viljade maitse pidi olema suisa jälk, mis võimalike mürgistusi oluliselt vähendab. Aga nahalöövet võib tekitada nii taime puit, koor, kui lehed. Seega oleks õigem näsiniin üldse puudutamata jätta.
Kuid kõigest hoolimata kaovad põõsastelt näsiniine viljad?
Linnud söövad neid, kuid näsiniine luuviljad ei ole neile mürgised. Veidi aja möödudes seeme väljutatakse linnu seedekulglast koos väljaheitega ja nõnda näsiniin ka levib.
Näsiniin
