Arusisalike sügisest

Autorid

Foto Arne Ader

Arusisalikud talvitumispaigas

Arusisalikud talvitumispaigas ( www.loodusemees.ee )

Sisu

 

Arusisalik      Zootoca vivipara

 

Oktoobrikuu ilmad on soojad olnud ja arusisalikke võime kohata rabamaastike laudteedel endid päikesepaistel soojendades. Elutsetakse nii inimelamute läheduses, niiskemates metsades, heinamaadel, jõeluhtadel, kui soodes. Ilmade jahenedes poetakse talvepessa, kas rohu või kõdu alla, juuretühimikesse, vahel teiste loomade käikudesse ja urgudesse ning seal võib neid talvituda koos mitmeid.

Juuli lõpust alates munesid emassisalikud alla kümne nahkja muna, millest koheselt väljusid vastsed ilmakodanikud, kes samas ka seltsinguna mõnda aega tegutsesid. Kuid samas tuli looduse sunnil hakata organismi talvevarusid koguma: kõikvõimalikud ämblikud, keda vastu sügist arvukalt ringi liikumas näeme, kärbseid kohtame samuti lendamas nagu ka sipelgaid, vihmausse, tigusid ja sadajalgseid. Tänavusuvised noored arusisalikud saavad täiskasvanuks kolmandal eluaastal ja elueaks karmis looduses peetakse umbes kaheksat aastat.

Kui Sa märkad arusisalikku peesitamas ja ta on umbes viieteist sentimeetri pikkune, siis tea, et saba moodustab kogu loomakesest pea kaks kolmandikku. Vaenlasi on sisalikel palju nii suleliste, kui karvaste seas. Aga sabast sisaliku haaranud linnule või loomale jääb saagiks vaid saba, mille sisalikul lihtsalt katkeb. Uus saba küll kasvab, kuid ajapikku ja mitte nii esinduslik, kui algselt. Tähelepanelik looduses liikuja on kindlasti selliseid tömbisabalisemaid tegelasi märganud.

Kui laudteel või kivil peesitavat sisalikku vaadelda saame suurematel isenditel määrata ka sugu. Nimelt meie sisalikest vaid arusisalike isasloomade kõhualune apelsinikarva, mustade tähnidega, aga emasloomal valkjas. Küljed erinevat tooni, aga tumedad. Selga ilmestavad lähemal vaatlusel nii tumedamad, kui heledamad jutid, mis isendite puhul päris erinevad.

Ilmade jahenedes poetakse muidugi talvepessa, kus südatalvisel ajal mõned külmakraadid on sisalikele veel päris talutavad.

Meie teisest, vähearvukast kivisisalikust, kes eelistab elukohana kuivi männikuid ja liivikuid ning ei käi kunagi nimest hoolimata kivil peesitamas. Veidi suuremad vilkad isendid isegi püüavad oma kimbutajat hammustada, aga nendest vast tuleva aasta kevadel.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.