Hall-kärbsenäpp Muscicapa striata
Mõistetavatel põhjustel saabuvad peamiselt lendavatest putukatest toituvad linnud hiljem ja hilisemaks jääb ka nende pesitsusaeg.
Hall-kärbsenäpid pesitsevad nii meie koduaedades, parkides, kui hõredamates metsades arvukalt kuni veerand miljonit paari, kuid nende arvukus kahaneb kõikjal lihtsalt putukate hulga vähenedes.
Inimeste naabruses pesitsevad linnud on usaldavad ja varjamatu eluviisiga.
Ühtlaselt hallika seljasulestikuga ja valkja alapoolega, rinda katavad veidi tumedamad triibud. Sulestiku järgi ei ole sugupooltel võimalik vahet teha.
Laululindudeks neid ka õieti pidada ei saa sest vaid isaslind sirtsub pesitsemise aegu.
Hall-kärbsenäpp toob poegadele ritsika
Juhul, kui hall-kärbsenäpp peaks pesitsema Teie koduhoovis on hea jälgida, kuidas poegadele putukaid püütakse? Saaki varitsetakse mõnest heast vaatluskohas, samaaegselt tiibu kehitades ja olles iga hetk valmis ründama. Juba õhus olles tehakse äkilisi pöördeid ja vahel võime märgata võib ka rappelendu. Putuka haaramisel on vaikse ilma korral kuulda noka naksatust…
Nimele vastavalt jahitakse kahetiivalisi ehk kärbseid, aga samas ka suuremaid: parme, kiile, liblikaid… Mürgiastlaga putuka herilase, mesilase ja kimalase püüdmise korral tuleb saagi mürgiorganid vastu puuoksa eemaldada enne kui poegadele viia või alla neelata. Toitu otsitakse ka maapinnalt, vihmausse, ritsikaid, tigusid…
Hall-kärbsenäpi koorunud pojad on pesahoidjad, vanalinnud toidavad ja hooldavad neid pesas veidi üle kümne päeva.
Kahe nädalased on pojad võimelised juba lendama. Vahel viivad vanalinnud pojad pesitsusalalt minema, aga vahel mitte. Kellel võimalus saab jälgida.
Hall-kärbsenäppide vaatlused: LINK
