Kuldnokk Sturnus vulgaris
Teeme parem lühikese tagasivaate. Heal juhul pesitses meil tänavu paarsada tuhat kuldnokapaari
Kui meil oli aias kuldnokapuur võisime murult leida helesiniseid munakoori 20. mai paiku. Juba juunikuu alul hakkasid lennuvõimestunud kuldnokapojad pesakastidest lahkuma.
Liituti ümbruskonna noor- ja vanalindudega ja algas salkades hulguelu. Toituma lennati põldudele, rohumaadele või luhtadele ja noorlinnud iseseisvusid. Ööbima siirduti roostikesse või põõsastikesse, mis oli õhtusel ajal omaette vaatepilt.
Ööbivad kuldnokad. Matsalu roostik
Juulikuu esimese nädala lõpus sai alguse esimene vaheränne – märgati tuhandetest isenditest koosnevaid kuldnokaparvi. Lahkusid meil pesitsenud linnud, keda asendavad põhja- ja kirde pool pesitsenud kuldnokad ning nemad võivad oma rüüsteretkedega marjakasvatajatele päris tülikad olla.
Sügisränne saab alguse septembri teisel poolel ja kestab pikalt.
Kuldnokkade vaatlused: LINK
Kuldnokk
Meie ornitoloogid paluvad linnuhuvilisi, kes on märganud kuldnokkade korduvpesitsemist sellest teada anda.
Meie laiuskraadil korduvpesitsust üldjuhul ei esine. Oluline on teada, et pärast esimese pesitsuse ebaõnnestumist näiteks rüüste või ilmastiku tõttu munevad linnud järelkurna, mis erineb teisest kurnast: järelkurna munenud lind ei ole esimesse pesitsusse saanud panustada kogu energiat, mida on vaja pesakonna üleskasvatamiseks. Ajaliselt võib järel- ja teiste kurnade esinemine ka kokku langeda, näiteks siis, kui esimese pesitsuse pojad hukkuvad vahetult enne pesast lahkumist. Sel juhul saab järel- ja teistel kurnadel vahet teha vaid vaatlustega, vajalik on vanalindude märgistamine või sulestiku järgi äratundmine. Samas on esimese ja teise pesitsuse alguse vahel üsna lihtne vahet teha – teist kurna alustavad väikesed värvulised ligikaudu kuu aega pärast esimese pesitsuse algust.
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi.
