Harilik kukemari Empetrum nigrum
Põhja-kukemari Empetrum nigrum subsp. Hermaphroditum
Augusti alguses ehk tänavuse põuaaja lõpul kukemarjad valmisid, aga marjad jäid nähtud kasvukohtades pisikesteks ja neid oli vähe. Tutvustamist nad väärivad sest septembri alul korraldatakse Mohni saarel väheste vabatahtlike osalusel kukemarjanõmme taastamise talgud.
Kukemarja kääbuspõõsaid leiame kasvamas kanbarbikunõmmedel, rabades ja soodes sest nad vajavad avatud kasvukohti. Taime tumerohelised lehed näivad sarnased okaspuude okastele, aga tähelepanelikum vaatleja märkab, et kukemarja lehed on kokku rullunud ja paistavad seest õõnsad.
Huvitav on seegi, et kukemarja ilusaid musti „linnusilmi“ meenutavaid marju peavad mõned inimesed mürgisteks. Huvitav, kas värvi tõttu?
Kukemarjade viljade puhul on tegu marjataoliste luuviljadega, milles peitub kuus kuni üheksa kolmetahulist seemet. Luuvilja mekkides tundub, et neil nagu puuduks maitse või oleksid isegi pisut lääged sest kukemarjades on vähe orgaanilisi happeid. Kuid nad sisaldavad üpris palju C-vitamiini ja antioksüdante.
Kivikülv Jüsmä rannas. Mohni
Aga meil kasvab paiguti ka alamliik põhja-kukemari (Empetrum nigrum subsp. hermaphroditum).
Tundra aladel on põhja-kukemarjad väga hinnatud ja neid korjatakse nagu meil pohli või mustikaid sest külmemas kliimas on kukemarjad mahlasemad, maitsvamad ja ka seemned jäävad luuviljades pisemaks.
Põhja-kukemari
