Kiivitaja Vanellus vanellus
Juba augustikuu alul olid kiivitajate salgad rannikul märgatavad ja sel ajal saigi alguse meil pesitsenud kiivitajate sügisränne (meil pesitevate kiivitajate arvukus on viimase poole sajandi jooksul oluliselt vähenenud).
Meist põhja- ja kirde pool pesitsenud kiivitajate läbirännet saame näha isegi detsembrikuul, kui ilmad lubavad.
Eemalt vaadates näivad kiivitajad lihtsalt musta-valgekirjud: tegelikkuses on nende seljasulestik sinakasroheline, tiivanukid purprpunased ja sabaalune roostepruun, aga nii isas-, emas-, kui noorlindude sulestikud paistavad sarnased välja. Hoolimata oma pikkadest jalgadest toimetatakse põllumajandusmaastikel sest pikemas taimestikus on neil raske liikuda.
Kiivitaja
Peatuti järgi annab küntud põldudel ja maapinnal tegutsejad eristada küll: isaslinnu „pea ehe“ paistab kõige pikema ja uhkemana, emaslinnul on nimetatu mõnevõrra lühem ning noorlindudel paistab selline „okka moodi“ olevat.
Kehapikkus jääb kiivitajatel kolmekümne sentimeetri ringi, tiibade siruulatus kuni kolmveerand meetrit. Noorlindude kaal paarsada grammi, aga suurtel vanalindudel kuni sada grammi rohkem.
Kiivitajate vaatlused: LINK
