Video ja fotod Karl Adami
Valgeselg-kirjurähn talvistes puistutes
Valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos
Talviste aialindude söötmiskohtades kohtame ka valgeselg-kirjurähne, kui elamu läheduses on kas vanem park või kalmistu.
Meie suurima kirjurähniga kohtume ikka tõeliselt vanades lehtpuu- või lehtpuu enamusega segametsades sest okaspuude seemneid valgeselg-kirjurähnid söögiks ei tarvita ja seega võib aasta ringi putuktoiduliste lindude tegutsemisala võib olla üpris suur. Talvisel ajal otsitakse peitunud putukate valmikuid, tõuke või vastseid ja seda nii puutüvedelt, lamapuidult, kui kändudest. Noores puistus või hooldatud majandusmetsades võivad kõik meil elutsevad rähnid lihtsalt nälga jääda.
Talvine arvukus suureneb sisserändajate arvelt ületades meie suviste pesitsejate arvukuse ja võib mõnel aastal küündida kuni kümne tuhande isendini. Meie suursaartel pole valgeselg-kirjurähne kohatud ja harvemini märgatakse ka Põhja-Eestis tegutsemas.
Metsas valgeselg-kirjurähni märgates eksitakse sageli ja aetakse nad omavahel segi meie arvukaima esindaja suur-kirjurähniga.
Suuruse järgi hinnates on nad üpris sarnased, aga meie suurima kirjurähni tiitlit, kannab siiski valgeselg-kirjurähn, kellel kehapikkust paar, kolm sentimeetrit rohkem ja seda tänu pikale kaelale, tiibade siruulatus on samuti veidi suurem ehk üle neljakümne sentimeetrini ning kaal veidi üle saja grammi.
Emaslind
Valgeselg-kirjurähni seljasulestik on nimele kohaselt valgelaiguline. Suur-kirjurähnil asetsevad valged laigud ainult tiivanukkidel ja seljasulestik on must. Valgeselja rinnasulestik on kergelt roosakas ja keha küljed kaetud püstviirutusega.
Isaslind
Valgeselja peakuju tundub veidi kandiline, tinahall nokk veidi pikem, kui teistel rähnidel. Isaslinnu ja noorlindude pealagi (kiird) on punane. Täiskasvanud emaslinnu pealagi musta sulestikuga. Kogu aasta vältel kantakse sarnast sulestikku.
Juhul, kui suur-kirjurähni sattub valgeselg-kirjurähni territooriumile peab viimane olgugi suurem targemaks sealt vaikselt lahkuda.
Valgeselg-kirjurähnide vaatlused: LINK
Võrdluseks suur-kirjurähnide vaatlused: LINK
