Halljänese jäljerida

Autorid

Jäljeread LK-team

Foto Arne Ader

Halljänes

Halljänes ( www.loodusemees.ee )

Sisu

 

Halljänes      Lepus europaeus

 

Halljänesed on kohanenud meie looduse, kui toodi Eesti mõisatesse jahipidamise eesmärgil. Samuti toimus aeglane looduslik levik lõuna poolt, kui Põhja-Eestis võis halljäneseid kohata 18. sajandil, siis Liivimaal juba paar sajandit varem.

Halljänesed on äärmiselt paikse eluviisiga. Lumega võib nende jälgi kohata nii metsas, kui põldudel, kus teraviljaoraseid annab välja kraapida. Metsaveertes näritakse põõsaste ja puude pungi ning koort. Koduaedadesse õunapuid kahjustama jõutakse paksu lumikatte korral tavaliselt veebruaris.

Jänesed on koprofaagid eht teisisõnu, süüakse teistkordselt ära mingi osa oma väljaheiteid.

Talvekasukat kannavad halljänesed alates novembrikuust. Ega nende talvekasukas suvisest väga ei erine olles ikka erineva värvivarjunditega pruunikashall, aga veidi heledam kohevama heleda aluskarva tõttu. Pisikese saba ülapool jääb kogu aasta läbi mustaks.

Täiskasvanud halljäneste kehapikkus jääb poole meetri ja seitsmekümne sentimeetri vahemikku, kaalu kolmest ja poolest kuni kuue kiloni – polegi nii pisikesed loomad.

Halljänese jälg

Halljänese jälg

Lumel jäljeraamatut lugedes võime kohata kolme erinevat jäljemustrit ehk toitumisel, kulgemisel ja põgenemisel. Paneme tähele, et halljäneste liikumine toimub alati hüpetega ja jäljevahe oleneb ainult hüppe pikkusest.

Jäljed paistavad ovaalsed, milles neli varbajäljendit. Esikäppade pikkus on viie sentimeetrine, tagakäpad jätavad pikema jälje: seitsmest kuni üheksa sentimeetrini.

Toitudes liigutakse väga rahulikult ja siis ei vii jänes tagakäppi esikäppadest mööda ja jäljed on sageli kokku sulanud, näeme ka kraapimisjälgi, et toiduni jõuda. Vahepeal „sitsitakse“ tagajalgadel, et ümbrust kontrollida.

Kulgemisjäljed erinevad ainult pikkuse poolest jäädes poole meetri ja meetri vahemikku. Parema tasakaalu saavutamiseks asetatakse üks esikäpp teisest eespoole ja siis liiguvad pikemate jälgedega tagajalad esijalgadest mööda ning neid näeme peaaegu kõrvuti.

Kulgemisjäljed erinevad ainult pikkuse poolest jäädes poole meetri ja meetri vahemikku. Parema tasakaalu saavutamiseks asetatakse üks esikäpp teisest eespoole ja siis liiguvad pikemate jälgedega tagajalad esijalgadest mööda ning neid näeme peaaegu kõrvuti.

Kiire liikumine seostub pagemisega ohu eest ja siis jäävad nähtavaks pikad hüpped, „jänesehaagid“ ning jänes liiguks nagu ainult varvastel.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.