Siidisabade salgad

Fotod Arne Ader

Siidisaba sööb lodjapuumarju ( www.loodusemees.ee )

Siidisaba ehk viristaja      Bombycilla garrulus

Tähelepanelik vaatleja teab, et siidisabade seltsing paistab eemalt välja väga sarnaselt kuldnokasalgale. Mis kuldnokasalk talvisel ajal, aga siidisabad jätavad ka lennupildis tumeda mulje.

Tegutsetakse päevasel ajal ja toiduks otsitakse veel säilinud marju: pihlakatelt, viir- ja lodjapuudelt, aga kui neid enam pole siis kadaka- või kibuvitsavilju ning isegi lumemarju. Kui neid enam saadaval pole lepitakse puude pungadega, aga toiduks kõlbavad ka puudele jäänud üksikud õunapabulad.

Siidisabad

Peaasjalikult hõredates taigametsades pesitsevatest ja meilt läbi- ja toitumisrändel viibivatest värvika sulestikuga siidisabadest peaks välja tooma linnusalgas nähtavate isendite välimust.

Siidisabade silmad on kaetud musta maskiga, sulestiku üldmulje pruunikashall, sabaalune kastanpruun, tiibadel kirjatud nii punase, kollase, kui valgete suleotstega, siidiste sabade keskosa must, aga vaatleja märkab, et linnusalga liikmed on veidi erineva välimusega.

Täiskasvanud isaslindude kollane sabaots on laiem ja veel punaste suleotstega.

Kui isalindude must lõuaalune laik on kindlapiiriline, siis emaslindudel ähmane.

Möödunud aastastel noorlindudel ei paista pealael suletutti ega veel punaseid sulenaaste.

Talvitujate arvukuseks hinnatakse olenevalt aastast kümme kuni paarkümmend tuhat isendit.

Siidisabade vaatlused: LINK