EOÜ ootab ka sel aastal saabunud rändlindude vaatlusi andmebaasi PlutoF või aadressile:
Aktiivsematel linnuhuvilistel soovitame teha endale PlutoFi kasutaja. Linde vaadeldes võiks kohapeal võimalusel kirja panna kõik nähtud-kuuldud linnuliigid (nn täisnimekiri, inglise k full list) ja kasutada pesitsuskoode. Samas tuleb tähele panna, et läbirändel liikide puhul pesitsuskoode ei kasutata.
Tuletame meelde, et alates 1. jaanuarist 2022 kasutatakse Eesti lindude nimestikus IOC lindude süstemaatikat ja sellega seoses on toimunud väga palju muudatusi. Kindlasti vaata uut nimestikku EOÜ kodulehelt: https://www.eoy.ee/ET/16/31/eesti-lindude-nimekiri/
NB! Tähelepanu tundra-rabahane ja rabahane määramisel!
Rabahani ( www.loodusemees.ee )
Varasemalt on rabahane all käsitletud kahte alamliiki: taiga-rabahani (Anser fabalis fabalis) ja tundra-rabahani (Anser fabalis rossicus).
Alates 2022 jaanuarist kehtima hakanud IOC süstemaatika järgi on senisest rabahane alamliigist tundra-rabahani (Anser fabalis rossicus) saanud eraldiseisev liik: tundra-rabahani (Anser serrirostris või Anser serrirostris rossicus). Palume panna tähele selle liigi ladinakeelset nimetust!
PlutoFis leidub 2022. aasta kohta vaatlusi, kus tundra-rabahani on märgitud kui kui rabahane alamliik (Anser fabalis subsp. serrirostris), aga et alates 2022 jaanuarist kehtiva IOC süstemaatika järgi on tegemist eraldi liigina (Anser serrirostris), siis tuleks vältida liigi määramist rabahane alamliigina ja kasutada liigi tähistamiseks Anser serrirostris või Anser serrirostris rossicus (aga mitte Anser fabalis rossicus). Rabahane (mille staatuses on nüüd endine alamliik taiga-rabahani) soovitame praegu pigem märkida alamliigina Anser fabalis fabalis.
Tundra-rabahani. Pildistas Uku Paal
Uku Paali sõnul võib eeldada, et Eestis on vaikimisi “see tavaline rabahani” pigem tundra-rabahani (Anser serrirostris rossicus), keda näeme tuhandete kaupa igal kevadel rändepeatusel üle Eesti.
Rabahane (Anser fabalis) kohatakse reeglina just hanede esimese rändelaine ajal ja eelkõige Lääne-Eestis. Ta on oluliselt vähearvukam ja kevadine läbiränne käib ilmselt kiiresti, sest pesitsusalad on lähemal. Ida-Eestis kohtab ilmselt rabahane sama harva nagu lühinokk-hane.
Määramine on probleemne ja raskendab tegeliku staatuse selgitamist. Seega, lihtsalt rabahane kirja panna ei soovitata ja usaldusväärsed on vaid alamliigini määratud vaatlused, võimalusel koos fotodega. Rabahanede taksonoomias võib lähiajal tulla veel muutusi, kuna uuemad uuringud soovitavad need liigid taas kokku panna.
Rabahane ja tundra-rabahane eristamisest saab lugeda näiteks siin: LINK
Hanesid on vaadeldud juba veebruaris:
Hallhani. Esimest nähti 13.02 ja pärast seda vaatluseid pigem igapäevaselt. Suuremate salkadena alates veebruari lõpust. Suurimad nähtud parv 46 isendit Hausma külas Hiiumaal 17. märtsil (Õie Korell). Kokku 103 vaatlust.
Suur-laukhani. 24.02 üks rändel Kabli linnujaamas (M. Ellermaa). Alates veebruari lõpus ja märtsi algusest peaaegu igapäevaselt, kokku PlutoFis 40 vaatlust ja suurem osa nendest Lääne-Eestis, vaid üksik sisemaalt. Suurimad salgad: 2000 isendit Lepakülas Pärnumaal 18. märtsil (Kalle Muru jt), 1000 isendit Kabeli külas Läänemaal 19. märtsil (Kaia Kukk jt). Suuremaid salku/parvi on märgatud alates 11. märtsist.
Rabahani (Anser fabalis või Anser fabalis fabalis). 24.02 nähti 13 isendit rändel Kabli linnujaamas (M. Ellermaa). Pärast seda on liiki nähtud peaaegu igapäevaselt. Kokku 51 vaatlust.
Tundra-rabahani (Anser serrirostris). 28. veebruaril 71 isendit rändel Kabli linnujaamas (M. Ellermaa). Pärast seda vaatlusi igapäevaselt. Kokku 21 vaatlust, kõik Lääne-Eesis.
Tundra-rabahane vaatlused: LINK
Rabahane vaatlused: LINK
Suur-laukahane vaatlused: LINK
Hallhanede vaatlused: LINK
