Harilik pohl        Vaccinium vitis-idaea

Eile arutlesime tänavuse maasikasaagi üle sest viljad valmivad, aga pohlad veel õitsevad.

Pohla kasvupinnaseks sobivad hästi vett läbilaskvad liivased mullad, harvemini turvasmullad. Kasvukohtadeks palumetsad, nõmme-, raba- ehk soometsad kus aeglaselt kõdunevate okaspuu okastega pinnas on happeline ja pohlataimedele sobilik Sageli pohla ja mustika kasvukohad kattuvad.

Igihaljas pohla puhmataim võib kasvada kuni veerand meetri kõrguseks. Õrnad õied on kahesoolised asudes kolme kuni kaheteistkümne kaupa tipmistes rippuvates kobarates. Õietupp on pisike, valkjas või roosaka varjundiga ja üsna suurte kolmnurksete tipmetega. Õiekroon on kelluka kujuline, avatud suudmega ja väljaulatuva emakakaelaga.

Kõigile tuttavad pohlalehed on elliptilise kujuga nahkjad ja lühikese rootsuga. Pealtpoolt läikivad veidi tagasipöördunud servadega. Pohlataime noored lehed paistavad silmnähtavalt heledamatena. Lehe alakülg mattroheline pruunikate täppidega - kui peaks tekkima vajadust leesikalehega võrrelda.

Pohlataimed laiendavad oma kasvukohta horisontaalsete võsunditega ehk emataimest kuni pool meetrit kaugusel tärkavad tütartaimed.

Kuidas võiksime kirjeldada pohlataime eluringi?

Alustuseks tärkab igihaljas pohlataim. Kasvab neli-viis aastat, õitseb, viljub ja lõpetab sellega oma elutsükli. Muidugi esineb erandeid.