Jäljeraamat - metsnugis

Autorid

Pildistas LK-team

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Image
Sisu

Metsnugise eilne jäljerida

 

Metsnugis         Martes martes

 

Metsnugiste jäljereas märkame liikuva looma talviselt karva kasvanud päkkade paarisjälgi. Liikudes asetavad kärplased sageli oma tagakäpad esikäppade jälgedesse ja nii võib metsnugiste nn sammuvahe olla vähemalt poolteist meetrit. 

Ööloomadena alustatakse ringi liikumist hämarikus. Elutsetakse päris erinevates, aga küpsetes metsatüüpides kus kasvamas tihedalt alusmetsa. Toidu otsinguil jäetakse jälgi erinevates põõsastikes: sarapikud, kadastikud… Ajal kui veekogudele hakkab tekkima jääkate, võime muidu vett pelgavaid metsnugiseid kohata roostikes kerget saaki otsimas.

Inimeste elupaikadesse sattunult võivad häbematud üksikeluviisilised metsnugised läbi kolada nii kõrvalhooned kui elumaja pööningud või jääda sinna päevapuhkusele.

Viis küünistega varvast on metsnugisel nii esi-, kui tagumistel käppadel

Viis küünistega varvast on metsnugisel nii esi-, kui tagumistel käppadel

Lumes võib esikäpade jälje pikkus olla viis kuni seitse sentimeetrit, siis tagakäppadel mõni sentimeeter lühem.

Vanemaid jälgi võime lumel ekslikult valgejäneste omadeks pidada, aga kui jäljerida pidi edasi liikuda katkeb metsnugise jäljerida mõne puu juures andes meie eksiarvamusele vastuse. Metsnugis tegutseb puudel osavalt sooritades isegi hüppeid sarnaselt oravale.

Metsnugis on külitades lund värvinud

Metsnugis on külitades lund värvinud

Metsnugis on kiskja kes võib talvises metsas jälitada ja murda endast hulga suurema valgejänese. Oravaid kimbutatakse öisel ajal nende talipesades ja siit põhjus, miks oravad ehitavad oma pesa kahe väljapääsuga. Jahitakse pisinärilisi ja lumikatte paksenedes endid sinna ööbima sättinud metsakanalisi. Metsast leitud suurem raibe tähendab metsnugisele arvestatavat toidulisa, mida tuleb tavaliselt teiste lindude või loomadega jagada.

Kuvatõmmis ülemöödunud aasta talilinnukaamerast

Kuvatõmmis ülemöödunud aasta talilinnukaamerast

Sihvakad, tugeva välimusega metsnugised kannavad talvekasukat, mille karvastik on tihe ja sagedamini tumepruun. Metsnugise kõrvad on loomakese peaga võrreldes suured ja teravatipulised. Kaelal märkame suurt kollakat või oranžikat rinnalaiku.

Metsnugise suurust võiks võrrelda kodukassiga: täiskasvanud isendi kaal jääb paari kilo ringi, seda poole meetrise kehapikkuse juures. Kena kohev saba umbes paarikümne sentimeetrine ning õla kõrguseks vaid viisteist sentimeetrit.

Metsnugised on meie teistest kärplastest veidi suuremad ja pikemate jalgadega ning nende arvukuseks hinnatakse veidi üle kuue tuhande isendi.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.