Pildistas ja video monteeris LK-team
Metskits ehk kaber Capreolus capreolus
Metskitsed kannavad halli talvekasukat ja hästi märgatavat valget sabapeeglit mis liigikaaslastele pimedas hästi märgatav. Ohu või erutuse korral ajab metskits oma sabapeegli karvad puhevile, et seltsingu liikmeid võimalikust ohust teavitada. Kitse sabapeegel eristub sarvedeta soku omast ja võib talvekarvas paista südamekujuline (võrdle videos).
Täiskasvanud sokud liitusid seltsingutega ja viimased nende seast ajavad sarved maha detsembris ning kitsedest eristamine on juba muutunud keerulisemaks sest paksema talvekasukaga paistavad vanaloomad olema sarnases kaalus.
Tänavusuvised sokuhakatised kannavad pliiatsitele sarnanevaid peeneid sarvepulki mis aetakse maha alles veebruarikuus mil neil hakkavad kasvama nn pärissarved. Teised tänavused talled paistavad talvekarvast hoolimata veidi pisemad.
Täiskasvanud metskitse tüvepikkus jääb tavalisel meetrist pikemaks. Õla kõrgus umbes kolmveerand meetrit ja kaalu üle veerandsaja kilo. Sokkude seas leidub muidugi ka suuremaid isendeid.
Magamisase
Üllatavalt pisikesed on nii metskitsede magamise, kui päevane puhkease. Asemepõhi tuleb loomadel kraapida pinnaseni, et vältida külmetumise ohtu (lumele heites võib kopsupõletiku saamine olla väga tõenäoline). Puhkama heidetakse keha alla kõverdatud jalgadega ja seljaga tuule suunas.
Metskitse jäljerida vast sadanud lumel
Metskitsed jätavad pisikesi jälgi mille pikkus võib kõikuda viie sentimeetri mõlemal poolel olles kolm sentimeetrit laiad. Lumes kõndides astun metskits omades jälgedes ehk tagajala jälg astub esijala jälge ja sammuvahe jääb alla meetriseks. Traavis liikudes on jäljevahe üle meetrine. Selliselt liikudes ei näe me lumes metskitsede sõrgatsite jälgi sest need paiknevad jalal kõrgemal. Paksema lumega näeme sõrgadega veetud pikki kriipse jälgede vahel.
Pagemise jäljed
Jäljereast näeme, et millegi eest pagedes jäävad tagajalgade jäljed esijalgade omadest ettepoole ja toetuspinna suurendamiseks on looma sõrad harali. Avatud maastikul võivad põgeneva metskitse hüpped ulatuda kuni nelja meetristeks, aga jäävad metsas märgatavalt lühemateks.
Metskitsede poolt näksitud mustikavarred
Metskitsede talvine toit tuleb puhmarindest. Hetkel saavad nad veel lume alt kätte mustika- ja pohlavarsi ning kanarbikulisi. Lumikatte paksenedes tuleb metskitsedel toituda põõsaste ja puude võrsetest. Talviseks toiduvajaduseks jääb vähemalt poolteist kilo. Käiakse orasepõldudel kuni saab ja nende jälgi võib kohata samuti metsloomade soolakutel. Veetarvidus võib neid samuti kimbutama hakata.
Talvised pabulad
Mustad piklikud pabulad jäävad alla kahe sentimeetri pikkusteks.
