Osad meie keelemeestest arvavad, et sõna „jõul“ on laenatud muinasskandinaavia keelest (jul) umbes tuhatkond aastat tagasi, aga leidub keeleteadlasi kelle arvamuse kohaselt võib tegu olla meie omakeelse põlise sõnaga.
Jõuluaeg algas toomapäeva järgselt talvise pööripäevaga ja lõppes mõni päev peale uut „ajastaega“ mis on maakeelne mõiste ja tähistab aastaringi ehk elu ringkäiku laiemalt - maa ja ilma terviklikkust.
Rahvakalendri tegelik uusaasta on aga ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel nihkunud. Uus aasta loeti alanuks esimesest päevast mis on pikem, kui eelmine.
Jõulud algasid sirvilaudade kasutamise aegu 21. jõulukuu päeval, 24. jõulukuu päeval oli vana-aasta õhtu ja 25. jõulukuu päeval algas uus aasta.
Jõulud tähistasid maarahva jaoks aastavahetuse pühasid.
17. sajandil tõsteti ametlik aasta algus 1. jaanuarile, siis hakati seda nimetama „uueks jõuluks“ ja pööriaega „vanaks jõuluks“.
Vaata lisaks Maavalla kodulehelt: LINK
Tutvu Loodusemehe tuleva aasta kalendriga: LINK
Rahulist pühadeaega!
