Video LK-team
Fotod Arne Ader
Valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos
Rähnide tegutsemist saame kuulda üha sagedamini, aga vahel ei olda kindlad kas metsas tegutseb valgeselg-kirjurähn või meie arvukaim rähnide esindaja suur-kirjurähn.
Valgeselg-kirjurähn ( www.loodusemees.ee )
Suuruselt poolest tunduvad mõlemad liigid sarnased olevat. Aga meie suurima kirjurähni tiitlit kannab ikkagi valgeselg-kirjurähn kellel on kehapikkust paar kolm sentimeetrit rohkem ja seda tänu pikale kaelale. Ka tiibade siruulatus jääb veidi suuremaks ehk veidi üle neljakümne sentimeetri ja kaalult natuke üle saja grammi.
Erinevusi märkame ka nende sulestikus. Valgeselg-kirjurähni seljasulestik on nimele vastavalt valgelaiguline. Suur-kirjurähnil asetsevad valged laigud ainult tiivanukkidel ja nende seljasulestik on must.
Valgeselja rinnasulestik paistab kergelt roosakana ja nende keha külgi katab püstviirutuse. Sabaalune on luitunult punane mida ka videos märgata võime.
Valgeselja peakuju tundub veidi kandilisena, tinahall nokk on veidi pikem kui teistel rähnidel. Nii isaslinnu, kui noorlindude pealagi (kiird) on punane, täiskasvanud emaslinnu pealagi musta sulestikuga. Kogu aasta vältel ollakse sarnases sulestikus.
Kui suur-kirjurähne võime kohata sageli väga erinevates metsatüüpides, siis valgeselg-kirjurähnid elutsevad pigem lehtpuu- või segametsades samuti parkides ja kalmistutel ning võivad oma elupaiga läheduses ka lindude toidumaju külastada.
Talvisel ajal otsitakse toiduks peitunud putukate valmikuid, tõuke või vastseid ja seda nii puutüvedelt, lamapuudelt, kui kändudelt.
Juhul kui suur-kirjurähn peaks sattuma valgeselg-kirjurähni territooriumile peab suurem ehk valgeselg-kirjurähn targemaks sealt vaikselt lahkuda.
Meie suursaartel pole valgeselga kohatud ja Põhja-Eestiski vaadeldakse valgeselgi harvemini kui Lõuna-Eestis.
Suur-kirjurähn
Valgeselg-kirjurähnide vaatlused: LINK
Suur-kirjurähnide vaatlused: LINK