Keskkonnaameti kaitseala skeem
Kavandatava Sõrve looduskaitseala paiknemine Harjumaal. Looduskaitseala 2006. aastal ette pandud välispiir on punase viirutusega, täiendavate uuringute alusel korrigeeritud välispiir, mis on ka looduskaitseala loomise ettepaneku aluseks, on esitatud roosa viirutusega. 2006. aastal ette pandud sihtkaitsevööndite piirid on helesinise viirutusega. Uuringute andmete alusel korrigeeritud sihtkaitsevööndid on tumesinise viirutusega.
Eesti keskkonnaühendused ja kohalike seltsid on juba aastaid osalenud Sõrve looduskaitseala loomise ettevalmistamisel. Pöördume nüüd Vabariigi Valitsuse poole üleskutsega kehtestada Tallinna ümbritsevate metsade kaitseks riiklik looduskaitseala. Tegemist on ühe enim läbiuuritud loodusalaga Eestimaal: 2300 hektari suurune senini väga hästi säilinud mitmekesine metsamassiiv on oluline osa Tallinna ümbritsevast rohevõrgustikust.
Üleskutse Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallasele ja Vabariigi Valitsusele: teeme Sõrve looduskaitseala ära!
Pärast põhjalikke uuringuid ja arutelusid on Keskkonnaministeerium ette valmistanud dokumentatsiooni Sõrve riikliku looduskaitseala loomiseks Muraste, Vääna ja Sõrve ümbruse looduse kaitseks. Siinsel pealinna ümbritseval viimasel terviklikul rohealal on esindatud pea kõik Eesti metsatüübid, vanimate siinsete metsade vanus küündib 150 aastani. Ala on elupaigaks enam kui sajale ohustatud taime- ja loomaliigile, sealhulgas 24 kaitsealusele linnuliigile. Sõrve on oluline rohekoridor ja tuumala ka pea kõigile meie suurimetajatele. Liikide koguarvgi – enam kui 800 liiki − näitab väga kõrget elurikkust. Meie looduse sadu pärleid sisaldav ala omab olulist
loodushariduslikku väärtust nii Harku ja Saue valdade kui ka Tallinna koolide jaoks. See on viimane terviklik ja hästi säilinud ning hoitud metsalaam pealinna külje all.
Piirkonnas, kus elab ligi pool Eesti elanikkonnast, on see loodusmassiiv suurepärane looduse tundma õppimise paik. Sama oluline on see veel säilinud terviklik metsavöö Tallinna linna „kopsude“ ja linnarahva puhkealana ning seene- ja marjamaana, aga ka kliimamuutuse tasandajana. Täna on looduskaitseala alternatiiviks uute kaevandusalade rajamine, mis lõhuksid viimase suure rohevööndi lõplikult. Vaid valdade üldplaneeringutest ei piisa selle väärtusliku paiga hoidmiseks. Loodus vajab tagatist riikliku kaitseala näol. Sellise hulga elurikkuse säilimine Tallinna, Euroopa rohepealinna ümber on meie kõigi ühine ja ka seadustega seatud riiklik vastutus.
Teeme koos Vabariigi Valitsusega Sõrve looduskaitseala ära! Ümbritsevate valdade elanikud ja kogukonnad ning kodanikuühendused, tallinlased, kõik Eesti looduskaitsjad tänavad teid.
Pöördumisega on liitunud 46 organisatsiooni.
