Artiklisarja koostas ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart
Hajaliraie (esimene) seemendusraiejärk: puistut harvendatakse puude seemnekandvuse suurendamiseks ja loodusliku uuenduse saamiseks
Männikute jätkuvaks kasvatamiseks on vaja tagada uuendataval alal võimalikult hea valgustatus. Erineva täiusega hajaliraie alal ja raiestikul on männi kasvu võrdlus näidanud parimat tulemust siis, kui täius võrdub nulliga, st lageraiealal.
Seega rekreatsioonimetsades, kus männikud (mändi puistu koosseisus >70%) või männienamusega puistud peaksid pidevalt kasvama (loo-, luite-, nõmme-, palu- ja rabastuvad metsad), ei pruugi hajali- ja häilraie anda piisavalt kiiresti vitaalset männi uuendust.
Viljakamate männi kasvukohtade (jänesekapsa-pohla, mustika-kõdusoo, osaliselt ka jänesekapsa-mustika ja sinilille kasvukohatüüp) korral tuleks vältida ala täielikku uuendamist kuuse II rinde või järelkasvuga.
Mänd uueneb looduslikult hästi vaid männi jaoks suhteliselt kehvadel kasvukohtadel, milleks on pohla kasvukohatüübi III boniteedi alad pohla-sambliku alltüüp (boniteet IV).
Kuusk uueneb looduslikult paremini kuuse jaoks suhteliselt kehvematel muldadel (huumuslikud leedemullad, gleistunud huumuslikud leedemullad), kus puurinde all pole alusmetsa või on see hõre.
Puhkemetsades oleks turberaieliikidele alternatiiviks kasutada veerraiet (kitsaslanklageraiet), kus raielangi laius on 25-30 m (kuni vana metsa kõrgus) ja langi suurus kuni 2 ha. 25 m laiuse langi korral jääb langi suurus enamasti kuni 1 ha suuruseks, sest eraldise pikkus ei ületa 400 m.
Sellise laiusega raiestiku puhul tekib mineraliseeritud maapinnale peapuuliigi heal seemneaastal naaberpuistute seemnest okaspuu looduslik uuendus. Mitteseemneaastatel aga tuleb kultiveerida raiestik männi või kuusega või rajada mõlema liigi segakultuur.
Seemnepuid sellise kitsa langi puhul pole vaja jätta, sest seemnete lennuulatus küündib langi teise serva, kuid mõni hea võraga mänd või männigrupp katkestaks näiliselt langi pikkuse ja ilmestaks kitsast raiestikku.
Ka häilraie kasutamisel võiks hea ja kiire tulemuse saamiseks häiludesse kultiveerida osalise tihedusega peapuuliiki. Seega peapuuliigi loodusliku uuenduse saamiseks vajalikul hulgal tuleb uuendusraie teostamise aeg ühildada seemneaastatega. Puhkemetsades ei pea uus põlvkond koosnema vaid looduslikult tekkinud puudest – kui metsakultuur suudab kiiremini ja efektiivsemalt täita soovitavat funktsiooni ja tagab kindlasti vajaliku peapuuliigi jätkumise (paljudel juhtudel on selleks mänd), tuleb seda peapuuliiki ka kultiveerida.
Kassinurme Kalevipoja lingukivi on ürglooduse ja pärandkultuuri objekt; rändrahn ei ole kaitstav looduse üksikobjekt ja piiranguvööndit ei ole. Kas rändrahn on paremini vaadeldav raielangil, noores lepavõsas või ürgses vanas metsas? Tõsi, pinnamood ja kivi on vahetult peale lageraiet kõige paremini vaadeldav ja pildistatav (foto 20. märts 2020). Kassinurme puhkeala ja rohekoridor
Kokkuvõttes tuleks puhkemetsades vastavalt nende funktsioonile rakendada paindlikult metsakasvatuse võtteid:
- uuendusraie nihutamine kuni 20 (30) aasta võrra edasi, olenevalt puistu seisukorrast (tervislik seisund, täius, koosseis, eeluuenduse seisukord jm) ja kõrgmetsa säilitamise vajadusest;
- uuendusraiena kasutada peamiselt turberaiet (veer-, häil- ja hajaliraie), seda olenevalt vana puistu koosseisust ja tervislikust seisukorrast, uue metsapõlve vajalikust peapuuliigist, seemneaasta olemasolust jm;
- uuendusraie teostamisaja valikul seostada see peapuuliigi seemneaastaga;
- uue metsapõlve peapuuliigi kiireks saamiseks vajalikul hulgal ja vitaalsusega kasutada paindlikult ning vajadusel kombineeritult kõiki metsauuendamise meetodeid — viljakal mullal veerraielanki koos kultiveerimisega, veerraielangi maskeerimist (langi pikkuse katkestamist) ribale jäetavate seemnepuugruppidega.
Kolm suve kasvanud halli lepa ja haava juurevõsudest noorendik Kassinurmes. Võsast Kaevipoja lingukivi otsida ja pildistada on lootusetu; ulatuslik lageraie puhkekohas sobimatu raieviis
Puhkemetsade uuendamine on sageli raskem kui mittekülastatavate majandusmetsade raiestike uuendamine – seda kas kaitserežiimi jäikuse, uuenemistingimuste raskuse või puhkajate negatiivse mõju (tallamine, uuenduse mehaanilised vigastused, okste murdmine) tõttu, mis nõuab mitmesuguste paindlike, vastavasse kohta sobivate metsakasvatusvõtete kasutamist.
Allikas: Laas, Eino. Metsarekreatsioon. Rmt: Metsamajanduse alused. Tartu, 2011: 603-605.
