Pildistas LK-team
Mustika kasvukoht
Harilik mustikas Vaccinium myrtillus
Harilik mustikas kasvab paremini niiskemates okas- ja segametsades olles meie metsades täiesti tavaline taim. Mustikapuhmaste kõrguseks jääb kuni poole meetrit. Hästiharunevad püstised taimevarred on teravakandiliste võrsetega ja harunevad hästi. Veidi munaja kujuga mustika lehed on veidi „nahkjad“, peenelt saagja servaga, paiknedes vartel vahelduvalt kuna nii saab vihmavesi mööda soonega vart nõrguda taime juurtele sest mustikad peavad oma vilju kasvatama palaval suveajal.
Mustikate õrnad õied paistavad tagasihoidlikud, rohekasvalged ja veidi roosaka varjundiga, asetsedes üksikult lehtede kaenlais.
Ühel õiel näeme viite õielehte, kümmet tolmukat ja emakat. Rippus õiega kaitseb mustikataim õielehtede varju jäävaid tolmuterasid kuivamise eest.
Kanarbikulisena peetakse mustikat heaks meetaimeks ja võib arvata, et ka tuntuimaks ravimtaimeks.
Mustikataimedes leidub nii antioksüdante, vitamiine, kui mineraale ja mustikalehtede ravitoime on tõhusaim just õitsemise ajal. Nendest valmistatakse suhkruhaigetele keedist sest mustikalehtedes sisalduv glükosiid alandab suhkrutaset veres, aga ka uriinis.
Mustikasaagi korje alguseni jääb veel umbes poolteist kuud, aga varem saab marju juba suhu noppida.
