Jälle peame pöörduma Eesti vanemate pärimuste poole, aga müüdid on ju alati veidi lummavad.
Sõnajalgade õitseaeg algavat jaanilaupäeva keskööl vastu jaanipäeva ja õitseaeg kestvat vaid tunni, aga osade muistsete lugude põhjal vaid minuti jagu.
Sõnajalaõied pidavat avanema suure tulesärinaga: „Kes sõnajalaõie leiab ja teda hingest hoiab, see saavat võime maailma salajasemaid asju teada“. Igati peibutav müüt isegi 21. sajandi esimesel veerandil.
Lodumets Möirassaarel
Sõnajalad on varjulembesed ja eelistavad kasvukohtadel niisket pinnast.
Meil kasvab 44 sõnajalaliiki mis paljunevad eoste abil ja tuule mõjul laiali kanduvad. Eoste puhul ei ole tegemist seemnetega, vaid hoopis sootute moodustistega ja nii on sõnajalg taime areng keerulisem.
Umbes 500 miljoni aasta eest ordoviitsiumi ajastul hakkasid sõnajalg taimede eellased siirduma merest maismaale kasvama ja muutusid juba karboni (kivisöe) ajastul 340 miljoni aasta eest maismaad valitsevaks taimerühmaks. Sel ajajärgul kasvanud sõnajalgade jäänustest ongi tekkinud kivisöe ladestused ja tulnud ka nimi.
Maarja-sõnajalg
Tuntuim nimi inimeste hulgas peaks olema maarja-sõnajalg, aga teda pole sugugi lihtne teiste meil kasvavate sõnajalgtaimede hulgast ära tunda, sest varem nimetati kõiki suurte lehtedega sõnajalgu sageli lihtsalt maarjasõnajalgadeks.
Sõnajalgadel puudub teadupärast maapealne vars ja maarja-sõnajalgade liitlehed kasvavad pea korrapärase lehtrina. Leheroots jääb lühikeseks, olles tihedalt kaetud pruunide sõkalsoomustega, mida teistel meil kasvavatel liikidel nii palju ei ole. Nii eristub maarja-sõnajalg teisest arvukalt kasvavast sõnajalast - naistesõnajalast.
