Jaani-õnnehein Erigeron acer
Jaanipäev on ammustest aegadest selline päev kui tööd ei tehtud ega ka maja koristatud. Käidi külasid ja sugulasi mööda, ka nende juures, kes juba ammu teises ilmas. Jaanipäeva aegsed pikad pühad olid veidi müstilised ja hingekosutavad.
Aga kas Te teadsite, et meil kasvab selline taim nagu Jaani-õnnehein?
Tõepoolest selline korvõieline taim kasvab meie looduses ja teda võib leida üle Eesti, hoolimata sellest on tegu punase raamatu liigiga.
Jaani-õnneheinal on õitsemise aegu selline komme: päikese paistes õnneheina helelillad õied rõõmsalt avanevad aga vihmasaju alul tõmbuvad õied koomale.
Jaani-õnneheina võime õitsemas märgata kuivadel kasvukohtadel: niitudel, liivikutel, loodudel või ka jäätmaadel. Taim ise on kahe- või mitmeaastane.
Kohati karvane vars kergelt punakat tooni, mis alles ülalt haruneb ja jääb alla poole meetri kõrguseks (tavaliselt on ta poole pisem). Ka hallikasrohelised lineaarsed lehed võivad olla kohati karvased.
Pikaraolised korvõisikud on koondunud hõredasse kobarasse ja neid võib olla kuni paarkümmend. Püstiste äärisõite värvus helelilla, vahel roosakas. Kollased putkõied on pikemad, kui üldkatise lehed. Niitjad keelõied on mitmerealised (vaata Arne fotolt). Õitseaeg kestab jaani-õnneheinal kuni poole juulini ja õnne ennustav taimena oli vanarahva seas hästi tuntud.
