Foto Arne Ader
Mudakuked söövad uppunud lehti
Suur mudatigu ehk mudakukk Lymnaea stagnalis
Tegu on meie ühe tavalisema veekogudes elutseva teoliigiga, keda võib kohata nii meie järvedest kui aeglase vooluga veekogudest. Mudakuked kuuluvad mudatigulaste sugukonda, kes on kopsteod.
Nad liiguvad veekogudes mööda vesikasve, tõustes aeg-ajalt veepinnale hingama. Sealt ka nimi kopstigu, sest tunni jooksul käiakse veepinnal õhku hingamas kuni üheksa korda. Madalas kaldavees tegutseva mudakuke (omastav kääne) tegemisi on päris huvitav jälgida, kellel muidugi kannatust jätkub.
Täiskasvanud teo keeritsa pikkuseks võiks olla keskmiselt viis sentimeetrit ja koja läbimõõduks paar-kolm sentimeetrit. Elusa teo koja värvus paistab tumedapoolsena. Teota ehk tühi koda on värvilt valkjas-kollakas ja kumab osaliselt valgust läbi ning on kaldavees hulpides kergelt märgatavad.
Mudakuked on nö kõigetoidulised: toitutakse vesikasvudest, surnud kaladest ja nagu Arne fotolt näha ka sügise poole maismaataimede vette langenud puulehtedest.
Huvitav on teada, et mudakuked on hermafrodiidid ja saavad suguvõimelisteks juba kümne nädala vanustena.
Nendest omakorda toituvate lindude, loomade ja kalade loetelu veniks määratu pikaks.
