Punapea-vart Aythya ferina
Jälle puhuvad läänekaarte tormituuled ja veelinnud kogunevad tuulealustesse lahesoppidesse.
Meie rannikualadel ja sisevetel oli pesitsenud punapea-vartide arvukus tagasihoidlik, hinnanguliselt alla tuhande haudepaari, kes on juba rändele siirdunud. Läbirändajaid võime märgata arvukalt tänavu oktoobrikuul, sest rändepeatusi tehakse nii Matsalu kui Saunja lahel, Sutlepa merel ja Hiiumaa, Saaremaa ümbruses.
Sukelpartidest talvitujate arvukus on meie jäävabadel rannikumere aladel pehmete talvede aegu suurenenud.
Punapea-vardid
Kuidas näevad sügiseses puhkesulestikus välja punapea-vardid?
Arne fotol linnud eristatavad ehk isalind ja kolm kas täiskasvanud emas- või noorlinnu, sest sügisel on viimati mainitute sulestikud päris sarnased. Lennupildis ja eemalt vaadates paistavad kõik liigi esindajad päris sarnastena.
Isalinnu pea ja seljasulestik on veidi punakamalt pruunid ja alapool hallikaspruun (hundsulestikust sulgisid isalinnud puhkesulestikku sulgimisseltsingutes juunikuu teises pooles).
Üldilmelt on punapea-vardid pika kaela ja veidi nõgusa tuhmhalli nokaga, mille nokatüvik must ning lühikese sabaga sukelpardid, aga sügisel võime punapea-varte segi ajada näiteks tuttvartidega.
Punapea-vartide kehapikkus jääb alla poole meetri (mõõdetakse noka tipust kuni sabaotsani) ja kehakaal võib vanalindudel olla ka üle kilo (isalinnud on veidi raskemad), aga noorlinnud jäävad veel veidi kilost kergemaks.
Head sukeldujad võivad vee all viibida päris pikalt ja toiduks otsitakse nii pehmemaid veetaimi kui selgrootuid, aga viimaseid siiski vähemal määral.
Punapea-vartide vaatlused:LINK
