Tikutaja ehk taevasikk Gallinago gallinago
Koos oktoobrikuu lõpuga hakkavad tikutajate läbiränne lõuna suunas lõppema. Teada on, et meil rõngastatud tikutajate taasleiud, aga nemad alustasid oma rännet talvitusaladele juba augustis, jäävad Prantsusmaale, Itaaliasse ja Hispaaniasse, kuid üksikud tikutajad võivad meile soodsate ilmaolude ja toidu olemasolul isegi talvitama jääda.
Möödunud aastal oli tikutaja EOÜ poolt nimetatud aasta linnuks ja siis me vaatlesime neid põhjalikumalt.
Tikutajad on üle Eesti laialt levinud nii niiskel avamaastikul, luhtadel, madal- ja õõtsiksoodel kui rannaniitudel. Seetõttu, et tema elupaigad ei ole seotud ainult rannaniituega ei ole nende arvukus hullult kahanenud ja nii ei ole meil põhjust nende pärast muretseda.
Tikutajad on kõigile tuttavast kuldnokast ainult veidi suuremad, kaaludes keskeltläbi ainult sada grammi. Liigile iseloomulik on lindude pikk ja sirge nokk, mis paistab eemalt umbes poole tikutaja keha pikkusena. Nende kurvitsaliste pruunikirju sulestik hiilgab maastikul hea kaitsevärvusega. Jalad on tikutajal kurvitsalise kohta lühikesed ja lisaks hoiab ta neid lõnksus nagu tahaks veidi lähem välja näha.
Tikutajate vaatlused: LINK
Tikutajate rändesalga lennupilt
