Soojad jäljed

Mink ehk ameerika naarits    Mustela vison

Mink on meie looduses nn poolveeline kiskja ja imetaja kelle elupaikadeks sobivad veekogude kaldaalad. Nendeks võivad olla nii taimestikurikkad jõed ja ojad, kui järved, tiigid ning mere rannikualad, aga vahel isegi soomaastikud.

Meie loodusesse ei ole teadaolevalt minke kunagi asustatud. Kuid omaaegsetest karusloomakasvandustest on loomad ikka pagenud ning nendest ongi saanud meie loodusega kohanenud asurkonnad. Kui esimesed mingid toodi kasvandustesse umbes saja aasta eest, siis juba möödunud sajandi viimasel veerandil olid mingid meie looduses tavalised asukad.

Jäljed ojajääl

Mingid on enamuse aastast üksikeluviisilised ja alles märtsikuus võime jooksuajal märgata paari jäljeridasid ning tegevusjälgi.

Minkide urud jäävad veekogude kaldavööndi puujuurte vahele ja selle asukas toitub oma elualal  mudasse talvituma pugenud kahepaiksetest, kaladest, vähkidest, limustest ja kui söödavat on piisavalt peidab püütud saaki talvisteks varudeks.

Mingil ei ulatu ujulestad varvaste otsteni