Jäljerida

Nirk       Mustela nivalis

Tänavu on meie valge talvekasukaga pisikiskjad oma maskeeringuga varase eeltalve aegu nii suurematele kiskjatele kui kakkudele vähem märgatavad. Aastad ei ole vennad ehk küllalt sageli pidid loomakesed oma valge kasukaga tegutsema rohelises metsas alalhoidlikult vahel läbi kogu pehme talve. Alutagusel katab lumi maad juba kolmekümne sentimeetri paksuselt, aga tuisuvaalud saavad olla veelgi sügavamad.

Kui nirgi talvekasukas on üleni valge, siis veidi suurematel kärpidel jääb ka talvel sabaots mustaks, aga lumises maastikus kohtame neid harva, sest hiirekütid tegutsevad suure osa ajast lumevaiba all, kus on nende närilistest saakloomad.

Nende kärplaste jäljed võivad lumes paista äärmiselt sarnastena. Praeguses sõredas lumes võivad jääda eristamatuteks täiskasvanud isase nirgi ja kärbi noorlooma jäljed. Pisikiskjad liiguvad enamalt jaolt hüpeldes ehk märkame lumes jäljerida, aga lisaks käpajälgede mõõtudele annab märgata veel liikumise eripärasid. Peab tundma kiskja elupaiga maastikku ja teisi määramisel olulisi pisiasju. Mõlemad kärplased tegutsevad nii öösiti kui lühikese talvepäeva aegu ja ei kasuta talvel kindlat pesa ehk ööbimiseks võivad pisikesed kiskjad kasutada ka hiireurge.

Nirgi jälg

Kergekaalulise ehk umbes 70 grammi kaaluva täiskasvanud nirgi pisikesed jäljed jäävad sellise lumega paari kuni kolme sentimeetriseks, olles raskesti tuvastatavad, kuid nad on suurema kärbi omadest väiksemad ja ümaramad. Piltidel nähtavad paarishüpped võivad olla veidi üle veerand meetri pikkused.

Nirkide toidutarve on pisikiskja kohta suhteliselt suur: noorematel ja pisematel isenditel, kelle kaal jääb alla poolesaja grammi, on see umbes kolmandik kehakaalust, suurematel kusagil veerandi jagu. Sellise toidukogusega talvisel ajal näljasurma karta ei ole kui ööpäevas korra kõhu täis saab.

Nirkide väljaheiteidetest ei ole talvisel ajal põhjust rääkida, sest need jäävad pigem lumevaiba alla.